Aeglaselt saabuv kevad demonstreerib huvitavat füüsikalist nähtust, kui jää muutub veeks ja kahjuks viimasel ajal ka vastupidi. Vee jääks või auruks muutumist nimetatakse faasiüleminekuks. Samamoodi võib vaadelda ka ühiskondlikke üleminekuid agraarühiskonnast tööstuslikuks ja siis teabepõhiseks. Viimasel ajal on märke kehalise taandumisest peamiselt ettekujutatud elukorralduseks.

Taolised üleminekuprotsessid leiavad tihti aset, kui kehtivad baastingimused, nagu majanduslikud tegurid, avalik meeleolu või keskkonna muutused jõuavad kriitilise punktini. See võib mõnikord ning mõnes olustikus viia radikaalselt erineva ja uue stabiilsuse olukorrani. Tinglik kõneviis tähendab, et tegemist ei ole ettemääratud protsessiga, sest kõiki mõju omavaid tegureid ei teata ja loetud baastegurite kordumisele mõnes teises kohas või ajal ei pea järgnema samasugune muutus.

Ameerika Ühendriikides asuva komplekssete süsteemide uurimiskeskuse Santa Fe Instituudi pikaaegne president, füüsik Geoffrey West pakkus inimkonna arengut kirjeldavate andmete põhjal mõtlemiseks idee (video), et suuremas vaates on ka tsivilisatsiooni arengus oodata faasiüleminekut. Antud võimalusele osutab innovatsioonitempo jätkuv kiirenemine. Mõelda võib ka nii, et iga innovatsioon loob eelduse järgmisele tehnoloogilisele või sotsiaalsele arenguhüppele jne.

Ainult et see "ja nii edasi" pole võimalik. Kiireneda ei saa lõputult ja saabub kriitiline faasiüleminek. Pole vahet, kas see on inimesele hea või halb, nagu pole ka teada, kas kiirenemine ei jõua kirjeldatud kriitilise punktini, kuna varem leiab aset ettenägematu aeglustumine või arengu seiskumine.

Samuti pole teada, kas kriitiliseks kiirenduseks on praeguse tehisintellekti areng või midagi ulmelisemat. Ent juhul kui innovatsiooni kiirenemine jätkub olemasolevas tempos, võib jõuda punkti, mille järel muutub piltlikult vesi jääks või inimeste elukorraldus läheb üle oluliselt teistsugusesse olekusse. Nagu tõdetud, pole teada, kas siis on hästi või halvasti, nagu pole ka teada, kas sinnani jõutakse. Tegemist on huvitava mõtteainega.

Arutellu võiks lisada teise komplekssetes süsteemides ilmneva nähtuse. Selleks on kriitilise aeglustumise nähtus. See ilmneb, kui paljudest omavahel teineteist mõjutavatest osadest süsteem läheneb kriitilisele lävele, millest üle liikudes leiaks aset mainitud faasiüleminek. On pandud tähele, et kui süsteem läheneb antud lävele, väheneb selle häiretest taastumise võime ja ennast stabiliseeriv reaktsioon muutustele on aeglasem.

Aeglustuv reageerimisaeg viitab süsteemi vastupidavuse vähenemisele, mis ongi eelduseks eelseisvale üleminekule uude tasakaaluolekusse. Kriitilise aeglustumise jälgimine võib avada varajasi hoiatussignaale ootamatute muutuste ennetamiseks erinevates süsteemides, nagu ökosüsteemid, finantsturud või majanduse korraldus üldisemalt. Rahumeelne ühiskond võib muutuda ootamatult konfliktseks, sh käituda vastuoluliselt.

Järgmised kaks ajakohast näidet võivad kõneleda ka millestki muust. Ometi võiks neid huvipärast vaadata läbi faasiülemineku ja kriitilise aeglustumise prisma. Globaalses mastaabis kaks suurt ja sarnase intellektuaalse tööga tegelevat ettevõtet reageerisid kõigile ühises maailma muutuste olustikus töötajaskonnast suurema töise panuse ammutamiseks samaaegselt, aga diametraalselt erineval moel.

Vaadates antud näiteid tsivilisatsiooni kui ühe suure töökorraldusliku süsteemi reaktsioonina, meenutab pilt kriitilise aeglustumise fenomeni. Veel mõni aeg tagasi tegutses ettevõtlussektor suhteliselt sünkroonselt, kaasates ühte moodi automatiseerimist, siis arvuteid, hiljem internetti ja nüüd ka tehisintellekti. Inimeste tööjõu kasutamises on hakanud ilmnema aga märgatavad kohanemisprobleemid.

Üks ettevõtte on Samsung. Kontserni kõrgemad juhid saatsid madalama astme juhtidele teate, et seoses kõigi peamiste üksuste tegutsemisele alla ootuste hakkavad juhid töötama kuus päeva nädalas. Muutusega soovitakse süstida organisatsiooni nn kriisitunnet ja teha kõik endast oleneva, et sellest üle saada. Töökorralduse tutvustuses tõdetakse, et tänu maailmas tekkinud olukorrale on firma tõugatud hädaolukorda.

Teise näite pakub keemia ja ravimite vallas tuntud Saksa kontsern Bayer. Omal ajal aspiriini avastanud ja 160 aastat edukana püsinud ettevõte omandas vahepeal põllumajanduskeemia hiiu Monsanto. Nüüd ollakse tunnistamas arengu seiskumist ja räägitakse samuti sisemisest kriisist. Firma peadirektor tunnistas, et kuigi nad on tööle palganud parimaid päid, ei vasta nende summaarne tulemus aja nõuetele. Reegleid on liiga palju, iga idee testimine nõudvat liiga palju inimesi, kulutavat aega jne.

Erinevalt Samsungist otsustas peadirektor kõik keskastmejuhi ametid kaotada. Ühtlasi kavatsetakse ettevõtte toimimist seni reguleerinud 1362-leheküljelisest käsiraamatust eemaldada 99 protsenti nõuetest. Edaspidi kulgeb umbes 100 000 töötaja päev end valdavalt ise juhtides. Eeldatavalt organiseerutakse umbes 5000 paarikümne liikmelistesse töögruppidesse, töötades kolmekuulistes ühele teemale keskendumise tsüklites.

Kahele näitele võib lisada tükk aega kasvanud IT-sektoris toimuvat tööjõu koondamise, lühendatud töönädalate eksperimente ning küllaltki kiivaid ja vastuolulisi vaidlusi kaugtöö vallas. Kas tegemist on suurt muutust ennustava kriisieelise aeglustumisega ja sellele järgneva majanduskorralduse faasiüleminekuna, selgub alles järeltarkusena.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".