Araabia kohvipuu tekkis mõnisada tuhat aastat tagasi
Kohv, mida paljud meist tänagi hommikul rüüpavad, on suure tõenäosusega jahvatatud ubadest, mis pärinevad ainult mõnesaja tuhande aasta eest tekkinud kohvipuuliigilt.
Teadlased on nüüd põhjalikult uurinud maailma enim kasvatatava kohvipuu, araabia kohvipuu genoomi, saanud selgemaks liigi põlvnemisloo ja leidnud loodetavasti ka võimalusi kohvipuid haiguskindlamaks teha.
Just araabia kohvipuu ubadest valmistatakse araabika kohvi, mis maitseb mahedamalt ja magusamalt kui kongo kohvipuu ubadest tehtud robusta kohv.
Nüüd kirjutab rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Jarkko Salojärviga Singapuris asuvast Nanyangi Tehnikaülikoolist ajakirja Nature Genetics aprillinumbri kaaneloos, et nende genoomiuuringu järgi on araabia kohvipuu (Coffea arabica) kui liik tekkinud 350 000 kuni 610 000 aastat tagasi.
Juba varem on teada olnud, et araabia kohvipuu on tekkinud kahe kohvipuuliigi hürbriidistumise tulemusel. Üheks ta esivanemaks on seejuures juba mainitud kongo kohvipuu (Coffea canephora), teiseks tänini peamiselt metsikuks jäänud liik Coffea eugenioides.
Araabia kohvipuu rakkudes on neli kromosoomikomplekti, kummaltki esivanemalt kaks.
Salojärvi ja ta kolleegid kõrvutasid oma töös kõigi nende kolme kohvipuuliigi genoome.
Nad tuvastasid, et araabia kohvipuu isendite arvukus on kultuurtaimena kasutuselevõtule eelnenud aastatuhandete jooksul korduvalt ulatuslikult kasvanud ja kahanenud: soojematel ja niiskematel ajajärkudel on tal läinud paremini, põuasematel nigelamalt.
Kehvemate aegade väikese arvukuse tõttu on araabia kohvipuu geneetiline mitmekesisus üsna väike, mis teeb ta paraku ka haigustele vastuvõtlikumaks.
Õnneks läks rahvusvahelisel teadlasrühmal nüüd korda leida geenivariandid, mis teevad mõned araabia kohvipuu sordid vastupidavamaks kohviistandustes palju kahju tegeva kohvipuu-leherooste suhtes.
Nüüd saame olla selle võrra kindlamad, et sama maitsvat ja virgutavat hommikukohvi kui meie saavad rüübata ka tulevased põlved.
