Sinivetikast on saanud lämmastikku siduv rakuorganell
Bioloogiaõpikutes tuleb nüüd vist küll mõnedki lõigud ümber ja isegi juurde kirjutada, sest teadlased on tulnud välja tõendusega, et leidub taimi, kes oskavad ise, ilma kõrvalise abita siduda keskkonnast lämmastikku.
Nipp on seejuures selles, et need taimed on suutnud oma kunagise kõrvalise abimehe nii tihedalt omaenda osaks lõimida, et nende kooslust pole võimalik enam pidada pelgaks sümbioosiks ehk kahe osapoole koostööks, vaid puhtaks ühtsuseks.
Lämmastikku on kõigil taimedel, seentel ja loomadel elutegevuseks hädasti vaja, kuid mitte keegi neist ei olnud seni teada olnult suuteline omandama otse väliskeskkonnast molekulaarset lämmastikku, vaid ainult lämmastikuühendeid; oa- ja hernetaimed on sellele küll lähedal, kuid siiski vaid sümbiootiliste bakterite abiga, kes tegeliku töö ära teevad.
Avastuse lugu algas juba 1998. aastal, mil Jonathan Zehr Ameerika Ühendriikidest Santa Cruzi California Ülikoolist leidis mereveest väikese DNA-jupi, mis tundus pärinevat varem tundmata lämmastikusidujast sinivetikalt.
Umbes samal ajal avastas Jaapani teadlane Kyoko Hagino Kochi Ülikoolist, et ühe merevetika raku sees leidubki just sellesama DNA-jupiga sinivetikas; vähemalt esialgu seda tegelast sinivetikaks peeti.
Nüüd kirjutab Zehr koos Tyler Coale'iga Santa Cruzi California Ülikoolist ja teiste kolleegidega ajakirjas Science, et viimastel aastatel tehtud uuringute järgi tuleb seda sinivetikat pidada vetikaraku lahutamatuks koostiselemendiks ehk organelliks.
Nende kahe ainevahetus on lihtsalt nii tugevalt omavahel lõimunud; nende evolutsioongi on pikalt kulgenud käsikäes.
Kui asi aga nii, siis on tegemist alles kolmanda teadaoleva juhtumiga maakera ajaloos, kus mikroorganism on rakuorganelliks saanud.
Esimene juhtum, kus suuremad rakud said endale väikestest bakteritest mitokondrid, pani aluse kõigi tänapäeval tuntud keerukate eluvormide, taimede, seente ja loomade arengule.
Teise juhtumi tulemusel said taimed endale kloroplastid, mille sees käib fotosüntees, ja muid plastiide.
Ja nüüd siis see lämmastikku siduv, sinivetikast tekkinud organell mõnedel vetikatel.
Pildil on merevetikas Braarudosphaera bigelowii. Nool näitab sinivetikast arenenud organelli.
