Video: Liisi Keeduse plenaarettekanne uue aja loomisest
Sel nädalal toimub Tallinna Ülikoolis esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Neljapäeval pidas Tallinna Ülikooli poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus plenaarettekande "Kas ja kuidas on võimalik luua uut aega? Antropotseen ja teised uued ajalisuses mõtteloo vaatenurgast".
Keedus kirjeldas oma ettekande sisu järgnevalt:
"Hilisuusajast tänapäevani on Lääne maailmapilti ning kultuurilist ja ühiskondlikku elu kujundanud erinevad aja(loo)poeesiad ja -narratiivid, olgu nendeks siis evolutsionism, darvinism, progressiidee, majanduskasvu maksiim, "ajaloo lõpu" tees, või vastupidi, elamine pidevas "kriisis", erinevad retrotoopiad ja nostalgiad, või ka eriti täna jõudsalt kanda kinnitavad apokalüptilised kujutelmad planeet Maa kella seierite tiksumisest pimedasse südaöösse.
Kui eelmisel sajandil valitses Läänes suures plaanis – mõningate erandite ja pausidega – tulevikku jaatav, sünkroonne ja lineaarne ajalisus, siis tänaseks on selge, et muuhulgas kliimaküsimuste kiirenenud pakilisus, tehnoloogia võimalik väljumine inimsuunamise alt ning Lääne mõju vähenemine globaalsel areenil on muutnud nii meie aja(loo)list kogemust kui ootusi.
Kuidas seda uut sõnastada? Kas ja mil määral võiks uusi "presentismi", "antropotseeni", "kriisi", mälu või mitmikajalisusi esiplaanile tõstvaid ajalooteooriad mineviku sarnaste kriitiliste ideedega täiendada… või hoopis küsimärgi alla seada?"
Liisi Keedus on mõtteloolane ja poliitikafilosoof, kelle peamised uurimisvaldkonnad on 20. sajandi ühiskonna- ja ajalooteooriad ning võrdlev ideede ajalugu. Ta on avaldanud monograafia "Crisis of German Historicism: Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss" (2015) ning on sel aastal lõpule viimas suuremahulist võrdlevat uurimust "Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelise Euroopa mõtteloos" (2018–2024). Liisi Keedus on poliitikafilosoofia professor Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis ning varem on ta teinud teadustööd Euroopa Ülikoolis Firenzes, Tartu Ülikoolis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa