Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaanas asuva Kuru kosmodroomi laiendustöödel tuli päevavalgele rikkalik fossiilivaramu. Just sellelt Euroopa Kosmoseagentuuri opereeritavalt kosmodroomilt on orbiidile läinud või vähemalt minna üritanud ka mõni Eestiski valmistatud kuupsatelliit.

Kanderaketi Ariane 6 jaoks rajatava stardiplatsialusest savisest pinnast avastatud fossiilide vanus küünib 130 000 aastani. Enam kui 270 liigi seas leidub muu hulgas haisid, luukalu, taimi ja mikroorganisme.

Pierre-Olivier Antoine Montpellier' Ülikoolist, Arnauld Heuret Gujaana Ülikoolist ja nende kolleegid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et leid annab olulist uut infot olude kohta, mis valitsesid Lõuna-Ameerika põhjarannikul viimatisel ülisoojal jäävaheajal, mil merevee tase oli praegusest kõrgem, ja sellele järgnenud jahedamal jääajal.

Enne nende fossiilide leidmist oli nende aegade elustikusüsteemi kohta ses piirkonnas väga vähe andmeid. Aastail 2017 kuni 2021 väljakaevatud kümned tuhanded fossiilid aitavad seda teadmislünka nüüd tõhusalt täita.

Muu hulgas selgus, et kuumal jäävaheajal, mil merepind oli ränivetikate analüüsi põhjal praegusest neli kuni kuus meetrit kõrgem ja temperatuur kaks kuni neli kraadi kõrgem, laius rannikul mangroovimets, mille juurte vahel elutses teiste olendite seas ka rikkalik limuste kogukond.

Kõiki leitud liike elab tänapäevalgi, kuid mõned neist on nüüd väljasuremisohus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.