Vaikne aeg andis lootust, et ka loodusel on aega taastuda, sest inimesed ei liikunud nii palju ringi ja tänavad olid sageli inimtühjad. Koroonaajal tunduski, et metsloomad liikusid vabamalt ringi ja sattusid paikadesse, kus neid muidu ei nähtud. Teadlasteni jõudis rohkem teateid loomadest, kes muidu lärmakast linnakeskkonnast eemale hoidsid, aga siis tee linna leidsid.

Uues töös tahtsid olla teadlased faktipõhisemad. Selleks võrdlesid nad kaamerasalvestiste abil imetajate aktiivsust enne pandeemiat ja selle ajal. Ligi 5400 kaameralõksu asusid 102 kohas, peamiselt Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides. Üllataval kombel leidsid teadlased, et inimeste muudetud elupaikades kasvas loomade aktiivsus koos inimtegevusega, seda umbes neljandiku võrra. Teisisõnu huvitasid loomi inimeste tõttu tekkivad hüved, kuid nad ei tahtnud inimestega kokku sattuda

Inimtegevuse muutuste suhtes olid kõige tundlikumad kiskjad. Kui inimeste aktiivsus suurenes, tõmbusid kiskjad tagasi ja viljelesid rohkem öist eluviisi. Samuti tuli välja, et kui inimesed liikusid vähem ringi, liikusid ka metsloomad vabamalt ringi. Sama tulemuseni jõudis harrastusteadlased 2020. aastal.

Töö tulemuste põhjal ei saa aga öelda, et pandeemia ajal oleks imetajate aktiivsuses olnud mingisugune süsteemne nihe. Lõppkokkuvõttes selgus, et inimesed nägid oma kodude ümber sagedamini metsloomi sel põhjusel, et inimestel oli aega neid märgata.

Autorid leiavad, et inimtegevuse reguleerimine linnapiirkondades, eriti öistel tundidel, võiks olla kasulik. See annaks erinevatele liikidele rohkem ruumi koos elada. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.