Nüüd aga on teadlased avastanud, et Brasiilia siugkonnal nimega Siphonops annulatus on olemas üks põnev omapära, mis tundub kahepaiksete puhul lausa üllatavgi.

Selgub, et see sinakasmusta nahaga kolme-neljakümne sentimeetrine usjas pisikeste silmadega loom toidab poegi piimaga — tegu, mida võiks oodata ju pigem eelkõige imetajalt.

Carlos Jared São Paulos asuvast Butantani instituudist ja ta kolleegid nii Brasiiliast kui ka Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest kirjutavad ajakirjas Science, et emased Siphonops annulatus'ed pakuvad pesas poegadele umbes samasugust kõrge rasvasisaldusega piima nagu seda teevad näiteks munejad imetajad nokkloom ja sipelgasiil.

Teadlased tõdevad, et siugkonnapojad joovad emapiima rohkem kui kaks kuud. Emasloom eritab piima tõenäoliselt poegade hääle ja puudutuse peale.

Piim koosneb peamiselt rasvast ja süsivesikutest, valmib munajuha epiteelist arenud näärmetes ja väljub kehast multifunktsionaalse tagakehaavause ehk kloaagi kaudu.

Piimale lisaks näksivad pojad oma teravate hammastega pisikesi palakesi ema naha väliskihist.

Teadlaste sõnul näitab nende avastus, kui keerukaid teid pidi on mõnikord käinud selgroogsete loomade reproduktiivstrateegiate evolutsioon.

Mitteimetajatest selgroogsete pojad saavad enamasti emalt toiduks kaasa vaid munarebu. Kuid teadus teab tänapäeval peale siugkonnade ka mõningaid muid näiteid piimaga toitmise võimest imetajate klassi mitte kuuluvatel loomadel; neid näiteid kohtame nii kahepaiksete kui ka ämblike seas.

Siugkonni, eriti nende sigimist ja järglaste eest hoolitsemist on seni uuritud üsna vähe, sest neid enamasti maa all roomavaid loomi ei ole kerge vaadelda.

Muidu aga elab siugkonni Ameerika, Aafrika ja Aasia troopikapiirkonnis päris laiadel aladel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.