Roheline keemia pakkus lahenduse tugevate närvimürkide tõrjumiseks

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased lõid kaasa uuringus, mille raames õnnestus neil jätkusuutliku keemia põhimõtteid rakendades valmistada rida ühendeid, millega neutraliseerida ülitugevate närvimürkide nagu Novitšoki ja VX-i mõju.
Täpsemalt keskendusid teadlased eesotsas TTÜ vanemteaduri Yevgen Karpicheviga närvimürkidele, mis on ohtlikud neis leiduvate fosforiühendite tõttu. Keha kasutab närvisignaalide edastamiseks muu hulgas atsetüülkoliinina tuntud molekuli. Kui aga juba vallandunud molekulidest pidevalt ei lagundata ja eemaldata, muutub närvirakkude-vaheline suhtlus kakofooniaks. Koed ei saa enam aru, mida need täpselt tegema peavad. Seda vältida aitava molekulaarse kojamehe – atsetüülkoliin-esteraasi – tööd närvimürgid häirivadki.
Kergemal juhul võivad viia need iiveldustunde ja nägemisprobleemideni. Tugevama mürgi või suurema koguse korral pole kaugel aga ka hingamisraskused, lihaskrambid, lihaskontrolli kadu, rasked kesknärvisüsteemi häired ja surm. Õigel ajal jaole saades on võimalik vastumürkidega närvimürk atsetüülkoliin-esteraasist välja tõrjuda ja molekulaarne kojamees saab hakata uuesti oma tööd tegema. Üldiselt kaasnevad mürgistusega siiski pöördumatud tervisekahjustused.
Ehkki maailma suurriigid on tõotanud keemiarelvadest loobuda ja oma varud hävitada, on nende mõningaid vaheühendeid suhteliselt lihtne sünteesida. Nõnda suudavad seda ka mõned terroristlikud rühmitused ja väiksemad riigid. Liiatigi kasutati novitšoki-perekonda kuuluvat mürki nii Venemaa eksluuraja Sergei Skripali kui ka hiljuti hukkunud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamiseks.
Nüüd Karpichevi ja ta kolleegide kirjeldatavad vastumürgid aitavad enne teist maailmasõda välja töötatud sariinist tuhatkond korda mürgisema VX-i vastu. Vanemteaduri sõnul on ühendid tavapärastest vastumürkidest tugevama mõjuga ja toimivad tõhusamalt. Samas on need bakteritele ja seentele ohutumad ning on vähem mürgised ka imetajarakkudele.
Karpichevi enda hinnangul muudab nende töö äramärkimist väärivaks ka asjaolu, et lähtusid vastumürkide väljatöötamisel rohelise ehk jätkusuutliku keemia põhimõtetest. Nende sünteesimiseks kasutati biolagunevaid ioonvedelikke ja pindaktiivsete ainete ehitusplokke. Kuigi ühendid on vereplasmas stabiilsed, lagunevad need seega keskkonda sattudes õige pea.
"Töö kujutab antud valdkonnastipptasemel uurimistööd ja seda saab edaspidi kasutada inimese atsetüülkoliinesteraasi reaktivaatorite parandamiseks, mis on organofosfaatide mürgistuse ravis ülioluline," sõnas Yevgen Karpichev.
Uurimus ilmus ajakirjas Chemico-Biological Interaction.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa