Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Margus Lopp kinnitab, et kuigi esimesed tugeva mõjuga närvigaasid loodi juba aastate eest, suudavad neid omal käel valmistada endiselt vaid kogenud spetsialistid.

Laias laastus toimib kasutatud Novitšoki perekonda kuuluv närvigaas samamoodi, kui juba enne II maailmasõda välja töötatud sariin. Mõlemad on fosforhappe estrid. "DNA ja mitmed teised olulised molekulid on fosfaadid. Kui fosforhappesüsteemis midagi muudad, saad hakata mõjutama selles toimuvaid bioloogilisi protsesse," selgitas Lopp.

Kitsamalt mõjuvad närvimürgid närvisignaalide ülekandele. Keha kasutab rakkude vahel sõnumite saatmiseks atsetüülkoliini. Nende pinnal asuvate retseptoriteni jõudes saadetakse koliini toimel välja elektriimpulss. Valesignaalide vältimiseks tuleb ühendit pidevalt lõhustada ja eemaldada. Närvigaasid ei lase aga atsetüülkoliinesteraasil seda ülesannet täita.

"Kui saame mürgi kehasse sisse, siis see esteraas ei tööta. Koliini hulk kasvab. Inimene sureb lõppkokkuvõttes, sest ta kopsud enam ei tööta, süda... Üldiselt kaasnevad sellega jäädavad tervisekahjustused. Isegi kui ellu jääd, on kogu süsteem rikutud," nentis Lopp.

Sümptomite tõsidus sõltub kokkupuuteajast ning mürgi puhtusest ja hulgast. Esimene märk mürgistusest on iiveldustunne, nägemisprobleemid ja hingamisraskused, sellele järgnevad lihaskrambid ja värinad. Ulatuslikumat kokkupuudet saadab lihaskontrolli kadu, tõsisemad kesknärvisüsteemi häired ja lõpuks surm.

Loodud närvimürke ei kasutatud teadaolevalt ulatuslikumalt enne 1980. aastate lõppu. Iraagi-Iraani sõjas Saddam Husseini režiimi poolt 1988. aasta märtsis toimepandud sariinirünnakute käigus hukkus aga 5000 inimest. Tokyo metroos 1995. aastal Aum Shinrikyo sekti korraldatud sariinirünnak tappis 13 inimest, veel mitu tuhat vajas ravi.

Sama rühmitus kasutas 1994. aastal närvigaasi VX ühe oma endise liikme tapmiseks. Paari aasta eest lasi Põhja-Korea režiim väidetavalt sama närvimürgi käiku Malaisia lennujaamas Kim Jong-uni poolvenna kõrvaldamiseks.

Vastumürgid nagu atropiin ja pralidoksiin haakuvad samuti koliinesteraasi külge. "Nad tõrjuvad mürgi välja ja koliinesteraas hakkab uuesti tööle. Selles mõttes pole Novitšok pöördumatu inhibiitor," lisas akadeemik. Kuid mürk mõjub juba viie sekundiga. Isegi kui vastumürk on kohe käepärast võtta, võivad olla tagajärjed kurvad.

Tavaolekus meenutavad enamik närvimürke värvitut vedelikku ja on suhteliselt lenduvad. VX sarnaneb välimuselt pigem mootoriõlile. Mürkidest saastunud pindade puhastamine sõltub kasutatud mürgist. Sariini ja teiste lenduvamate ühendite tänavatelt ning teistelt kõvadelt pindadelt eemaldamiseks piisab veest. Väiksema reageerimisvõimega ühendite nagu VX-i puhul läheb tarvis leeliseid.

Lavale astub Novitšok
Novitšok tüüpi mürgid koosnevad mitmest osast. "Kumbki komponent ise väga ei mõju, aga niipea kui segad, toimub keemiline reaktsioon. Ma ei tea, kuidas see täpselt juhtub, ja mis komponendid need on, aga selle tulemusel tuleb uus ühend, mis on kümneid kordi aktiivsem," selgitas professor.

Esimesed seda tüüpi mürgid töötati välja juba 1960. aastate keskpaigas. Põhjus oli lihtne. "Venelastel oli probleem, kuidas minna mööda keemiarelvade keelustamise kokkuleppest. Nüüd on justkui ohutud komponendid olemas, aga niipea kui kokku paned, saad hirmus toksilise aine," nentis Lopp. Novitšoki perekonda kuuluvad mürgid võivad esineda nii gaasi, vedeliku kui ka pulbrina.

Valik närvimürke ja nende vastumürkide valemeid.

Paanikaks pole põhjust
Akadeemik märkis, et spetsialisti jaoks pole närvimürgi omal käel valmistamine praeguse sünteesivõimekuse juures kuigi keeruline. "Esimese molekuli valmistamiseks läheb võib-olla kuu, pärast seda nädal. Selliste ühendite tegemine iseenesest keeruline ei ole. Kui internetis on juba valemid olemas, siis minu jaoks piisab ja hakkan mõtlema, milliste reaktsioonidega seda kokku panna," laiendas professor.

Samas pole vaja karta, et sama suudab teha juhuslik inimene tänavalt. "Need peavad olema ikka vähemalt kümme aastat õppinud inimesed, bakalaureuse kraadist ei piisa, magistrist ei piisa, doktoriastmest juba vaikselt hakkab tulema," sõnas Lopp. Tõsi, rida-realt näpuga järge ajades võib suuta lihtsamaid ühendeid valmistada bakalaureusetudeng. Kuid keemialaboris töötamiseks tarvilike tööharjumuste ja -kultuuri puudumine võib selle üritajatele saatuslikuks saada.

Probleemid tuvastamisega
Vahendeid närvimürkide tuvastamiseks on loodud ka Eestis. Näiteks ühe NATO projekti käigus Tallinna tehnikaülikoolis loodud mobiilne seadeldis suudab määrata edukalt põllult leitavaid mürke. Samuti on see võimeline tuvastama sariini ja somaani ning plahvatusejärgseid lõhkeainejääke.

Tavaliselt võiks aine tuvastamiseks leiduda seda proovis milligrammi jagu. Massispektromeetriat appi võttes piisab tuhat kuni miljon korda vähesemast. Inimkehast mürgi avastamine on Lopi sõnul märksa keerulisem.

"Inimkehas mürk oma algkujul kuigi kaua ei püsi. See liitub teiste ühenditega, muundub. Need on nii aktiivsed ained, et lagunevad kõigele lisaks. Me peame varasemast teadma, mis nendega organismis juhtub," sõnas Lopp. Närvimürkide puhul on kindel, et kuskil peab tekkima fosforhape ja seejuures mitte harilik, vaid fluori sisaldav fosforhape.

Akadeemik oletas, et NATO-sse kuuluvates suurriikides on selleks tarvilikud analüüsid tehtud. Kui britid Novitšoki leidmisest teatasid, siis see Lopi sõnul ilmselt tõele vastab.

Uued mürgid
Kokku on sariinile ja Novitšokile sarnanevaid mürke loodud sadu. Seda võib võrrelda Lopi sõnul ravimiarendusega. "Bioloogiliselt aktiivne juhtivmolekul on teada. Seejärel hakatakse otsima, millised ühendid selle aktiivsust vähendavad või kasvatavad," sõnas professor.

Osaliselt saab teha seda tänapäeval arvuti abil. Ent mudelid pole lõpliku tõe allikad. Tehtud täiendus võib muuta küll mürki tõhusamaks, ent ühend võib sama muudatuse tõttu organismis näiteks kiiremini oksüdeeruda ja seeläbi oma mõju kaotada. "Kui paneme selle sama seeria – sariin, somaan, VX ja Novitšok – ning nende omadused arvutisse, siis saame kindlasti arvutada siit veel kümneid struktuure, millel on sarnased või veel paremad omadused," lisas Lopp.

Täiesti uute mürkide loomise pärast siiski väga palju muretsema ei peaks. Tavaline inimene tänavalt sellega oma koduarvutiga taas hakkama ei saaks, vaid vaja on terveid superarvutiklastreid. Kõik tarvilikud algandmed pole laiemale avalikkusele kättesaadavad.

Teisisõnu, tegu on taas pigem riikide pärusmaaga. "Sellist ohtu pole, et juhuslik inimene meid tänavalt millegi sellisega mürgitama tuleb," kinnitas akadeemik.