Pisike kalake teeb kõrvulukustavat häält
Kalad ei ole üldiselt tuntud just eriti häälekate loomadena. Seda ootamatum on tõik, et üks Birma ehk Myanmari sogastes mägiojades elutsev imepisike läbipaistev kalake suudab kuuldavale tuua heli, mida on valjuse poolest võrreldud trellpuurimüra või koguni püssipauguga.
Lähedalt kuuldes võib kalakese helivaljus küündida lausa 140 detsibellini; sama valjult kostab startiv reaktiivlennuk saja meetri kaugusele.
Kalake nimega Danionella cerebrum on seejuures ainult 10 kuni 13 millimeetrit pikk ja paistab peaaegu täiesti läbi.
Saksa teadlased on nüüd saanud täpsemini jälile, kuidas nii väike kala nii võimsat häält suudab teha.
Verity Cook Berliinis asuvast Charité kliinikust ja ta kolleegid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et Danionella cerebrumi isasloomad tekitavad heli erilise mehhanismi abil, mille koosseisus on põrisev kõhr, muundunud roie ja väsimatu lihas. Lihas paneb kõhre kiiresti vastu kala ujupõit trummeldama.
Heli tekitamise mehhanismi uurisid teadlased nii video kui ka kompuutertomograafia abil, analüüsides ka geeniekspressiooni.
Teadlased oletavad, et valju heli teevad need kalad selleks, et üksteisega mudases mägiojavees sidet pidada, võib-olla ka isastel omavahel mõõtu võtta.
Danionella cerebrum on teaduse jaoks üsna uus liik, mis avastati Pegu mägedest alles kolm aastat tagasi. Teadlastele pakub ta suurt huvi mudelliigina, mille peal üldisemalt kalu uurida, sest ta sees toimuv on läbipaistvuse tõttu väljastpoolt hästi jälgitav.
Teadusele on tuntud ka teisi häälekaid kalu, kellest mõned on veelgi valjemad, aga nad kõik on ise ka palju suuremat kasvu kui Danionella cerebrum.
