X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tuttavat matkiv tehisaru aitab varastada sadu miljardeid dollareid

Hiljutises petuskeemis olid Hongkongi korporatsiooni töötaja ja raha olid ainukesed reaalsed objektid, kõik ülejäänud osalised olid tehisintellekti abil loodud fantoomid.
Hiljutises petuskeemis olid Hongkongi korporatsiooni töötaja ja raha olid ainukesed reaalsed objektid, kõik ülejäänud osalised olid tehisintellekti abil loodud fantoomid. Autor/allikas: Llanydd Lloyd/Unsplash

Majandusportaal Bloomberg pakub alanud aasta ülemaailmseteks küberkuritegevuse tekitatud kuludeks kaheksa triljon dollarit. Seejuures kasvab pettuste osakaal, kus kurjategijad jäljendavad tehisaru abil inimeste häält ja välimust, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Teadupärast saab suvalisest loost teatud eeldustel uudislugu. Näiteks peab see kajastama midagi ajakohast ja mõjutama auditooriumi nii geograafilise lähenduse kui ka reaalsete tagajärgede kaudu jne. Tehisintellektiga seotud lood täidavad hõlpsalt nii need kui ka veel mitu lisakriteeriumit. Piisab aga vaid ühe tingimuse mitte täitmisest ja tegemist pole enam uudisega. Antud juhtumi puhul sooviks väga, et see püsiks uudisväärilisena. Paraku annavad ennustused vähe lootust. Kõne all olev tingimus on uudsus.

Värskes uudisloos on keskne sündmuskoht paljudele tuttav videokoosolek. Suure rahvusvahelise ettevõtte virtuaalses kokkusaamises osaleb mitu kolleegi. Koosoleku kutsus kokku korporatsiooni töötaja. Lisaks teistele võttis sellest osa antud loo keskne tegelane. Kahjuks ei saa teda nimetada kangelaseks, kuigi talle on raske ka midagi ette heita.

Koosolekul osalenud persoon on Hongkongis asuva harukontori töötaja. Mõni aeg enne mainitud koosolekut sai ta ettevõtte finantsjuhilt e-kirja ülesandega teha ligemale 200 miljoni Hongkongi dollari suurune ülekanne. Ümberarvutatuna umbes 25 miljoni USA dollari suuruse kande tegemist nõudnud juhataja viibis ise Ühendkuningriigis. Suur summa ja natukene ebatavalisem nõue kutsus esile kahtluse, kas tegemist võib olla kuritegeliku katsega kirja teel raha õngitseda.

Kolleegidega toimunud koosolekul tärganud arutelu tühistas tärganud kahtlused ja peagi oli raha üle kantud. Loost ei tee uudist rahast ilma jäämine. Seda juhtub kogu aeg. Uudislati ületab veel napi puutega esialgse juurdluse tulemus. Mitmeosaline ja mitme osalisega pettus rajanes tehisintellekti võimaluste osavale rakendamisele. Hongkongi töötaja ja raha olid ainukesed reaalsed objektid, kõik ülejäänud osalised olid tehisintellekti abil loodud fantoomid. Juhtumit võib iseloomustada uudsele liitreaalsusele rajatud arvutimänguna.

Pressikonverentsil juhtumi tagamaid avanud politsei kirjeldas deepfake'i ehk reaalsete inimeste virtuaalsete koopiatega sooritatud kuritegude lühikeses ajas toimunud hüppelist kasvu. Põgusas ülevaates toodi näidetena kolme kuu jooksul registreeritud 90 võltsitud laenutaotluse ja 54 valedokumentidega avatud pangakonto juhtumit. Tegemist on avastatud juhtumitega. Kui palju halbu üllatusi ootab veel ees, pole teada.

Antud loos kulus aega, enne kui pahandus ilmsiks tuli. Hea pettuse omaduseks on ju paista ausa tegevusena. Raha kadumisest saadi teada alles mõne aja pärast, kui ülekanne tuli jutuks peakorteris.

Nagu tõdetud, Hongkongi juhtum kõlbab veel uudiseks. Paraku ennustavad mõned valdkonda pühendunud eksperdid tehisintellekti abil loodavatele visuaalsetele ning kõne- ja helipõhistele pettustele vähemalt mõneks ajaks suurt tulevikku.

Libaisikute tuvastamisega tegeleva USA küberturvalisuse ettevõtte juht Ben Colman ennustas alanud aastaks pelgalt häälkloonimisele rajanevate pettuste kahjude suuruseks pool triljon dollarit. Antud summa suuruse hoomamiseks peaks arvestama umbes 55 Hongkongi juhtumiga iga päevas ehk kaks libategelastega 25 miljoni dollari vargust tunnis. See tundub võimatult suurena, lubades langeda ükskõiksuse mugavasse unne.

Magaja tagant on kõige lihtsam varastada. Olgu ärkvelolijatele erituseks tõdetud, et majandusportaal Bloomberg pakub alanud aasta ülemaailmseteks küberkuritegevuse kuludeks kaheksa triljon dollarit. Seda on rohkem kui maailma suuruselt kolmanda majandusega Jaapani majanduslik kogutoodang.

Järgmiseks aastaks peaks varguste maht jõudma 10,5 triljoni dollarini. Varastel on õnnestunud oma tööstuse tootmisvõimsust kümne aastaga enam kui kolmekordistada, viidates jätkuvale vägikaikavedamisele. Eelmisel aastal kulutati USA-s küberturvalisusele rekordiline summa, aga kurjategijate saak kasvas sellegi poolest 44 protsenti.

Järelikult ei paista paljud kuriteod kuritegudena või siis inimesed magavad. Ilmselt on põhjus mõlemas. Miks kuritegu ei paista sellisena, tuleneb varastavast osapoolest, kes paistab ekraanide kultuuris üha rohkem tuttava ja usaldusväärse inimesena. Esialgu on see veel uudiseks, kuid peagi enam mitte.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: