Shovonlal Roy Inglismaalt Readingi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Communications Biology, et looma suuruse muutus evolutsioonis sõltub kahest tähtsast ökoloogilisest tegurist: esiteks, kui intensiivne on võitlus ressursside pärast teiste liikidega, ja teiseks, kui tõsine on liiki ähvardav väljasuremisoht.

Loomade suuruse arengule on mõistagi mõeldud varemgi. Juba 19. sajandil sõnastas Ameerika zooloog ja paleontoloog Edward Cope omanimelise reegli, mille järgi on olenditel evolutsiooni kulgedes kalduvus keha suurenemisele; olgu siin näiteks kas või dinosaurused või mammutid.

Kuid et ajapikku on päevavalgele tulnud üha rohkem näiteid ka vastupidistest suundumustest, kehasuuruse kahanemisest evolutsiooniloos, olgu siis saartel elutsevate sisalike või jääajal Alaskal elanud hobuste näol, on Cope'i reegel vankuma löönud.

Roy ja ta kolleegid simuleerisid nüüd evolutsiooni kulgu keeruka arvutimudeli peal, varieerides lähtetingimusi ja mängides läbi paljusid stsenaariume.

Mudelis ilmnenu alusel väidavad nad, et liike sunnib väiksema kasvu poole arenema peamiselt kas tugev konkurents teiste liikidega või suur väljasuremisoht. Kui aga konkurentsi on vähe ja eksistentsiaalsed ohud puuduvad, siis suureneb tõenäoliselt ka loomade kehakasv, just nii, nagu Cope'i reegel lubab.

Kuid kui toimuma peaks suur keskkonnamuutus või lausa katastroof, siis surevad eelkõige välja just suuremat kasvu loomad, kelle isendite arv on tavaliselt suhteliselt väike; just nii juhtus ju dinosaurustega.

Paremate olude taastudes võivad aga senised väikest kasvu loomad omakorda suuremaks saama hakata ja suurloomade niši täita; nagu juhtuski paljde imetajatega pärast sauruste hukku.

Mudeli tulemused olid parajaks üllatuseks ka Royle ja ta kaaslastele endile. Nende eesmärk ei olnudki Cope'i reeglit nii põhjalikult raputada, nagu lõpuks välja tuli.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.