X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tehisaru treenimine seab autoriõiguste tuleviku küsimärgi alla

Foto: DALL-E 3 / OpenAI

Suurbritannia parlamendile esitatud pöördumine tehisaru treenimisega seotud raskustest ja Jaapani otsus teha tehisintellekti rakendustes koopiaõiguste kehtivuse osas erand ilmestavad, et autori- ja koopiaõiguse tulevik muutub üha hägusemaks, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Inimkond seisab olulise valiku ees. Soovides midagi uut peab selle saavutamise nimel nägema vaeva, maruliselt mõtlema ja energiliselt tegutsema, tehes kõike tavapärasest teist moodi ning eraldi enamust kinni hoidvatest normidest. Loominguline või teaduslik idee sobituks igasse ajju, aga see omadus ei seisne mitte masside mõistuslikus rühkimises, vaid fantaasiate individuaalses tabamises. Seda võib juhtuda kord elu jooksul või vähemalt mille nimel võib kuluda tükk aega vaeva enne sellega kohtumist.

Motiveerimaks osa ühiskonnast antud vaevalisel rajal püsima, loodi premeerimise skeem, mis tagas vaimuka idee leidjale võimaluse teenida sellega tulu. Hakati rääkima intellektuaalomandist ja autori õigustest. Aja jooksul täienes skeem omanike huvide kaudsemate kaitsega, sealhulgas koopiate tegemise õigusega

Ühiskonna jaoks on endiselt oluline lõpptulemus, mitte individuaalne majanduslik toimetulek. Ainult ühiskond on majanduslike hüvede kanaldaja. Seda ei suuda endale tagada ükski inimene üksikult. Vaja on ühiskondlikku nõusolekut ja kaitset. Andes üksikisikule õigusi kaitseb ühiskond seejuures enda huve.

Uudne dilemma seisneb selles, kas jätkata vana, inimkeskse looja mudeliga või panna lootused loomingulisele tehisintellektile. Uskudes viimasesse, peab osa varasematest kokkulepetest tühistama. Vastasel juhul keelavad või vähemalt takistavad senised autori- ja koopiaõiguse omanikud tehisintellektil inimeste loominguga tutvumast ja loomeprotsessi õppimast.

Keegi ei tea, milleks tehisintellekt lõpuks suuteline on. Praeguste saavutuste ja arengu kiirusega arvestades leidub kindlasti palju neid, keda võib tingimisi nimetada tehnooptimistideks. Sugugi raske pole koondada ka vastupidisel arvamusel olijate armeed, kes räägivad, kui oluline on loomeprotsessis omada südant ja hinge, tunda valu jne. See teebki otsustamise raskeks, sest kõik soovivad ju paremat, loominguliselt rikkamat tulevikku.

Alanud aasta toob selle kaalutluse teravalt päevakorda. Äsja tunnistas tehisintellekti arendav OpenAI, et erakordsete loominguliste võimetega tehisintellekti, nagu nende GPT-4 mudelit, ei saa luua ilma inimeste loomingu pealt õppimata. See tähendab, et uue põlvkonna tehisintellekti arendamine on võimatu kasutamata koopiaõigusega materjale.

Ühendkuningriigi parlamendi lordide kojale esitatud pöördumises tuuakse välja, et praktiliselt kogu tänapäevane inimlik väljendus veebipostitustest valitsuse dokumentideni on mingil moel omandiõigustega kaitstud. Uue põlvkonna tehisintellekti mudeleid oleks sisuliselt võimatu arendada kasutamata selliselt kaitstud materjale. Järelikult soovides uue põlvkonna tehnoloogia arengut, peab nende õiguste suhtes tegema järeleandmisi.

Arvestades, et umbes 95 protsenti inimestest loevad ja vaatavad ning sisust olulise osa sünnitab ülejäänud viis protsenti, on huvi ja võim ju enamuse käes. Seejuures nad seda ise enamasti ei teadvusta. Tegemist pole sugugi mugava võimuga, mille vale rakendamine maksab valusasti kätte ja jätab nad ilma loodetud loomeviljadest.

Olukorda näitlikustavad hiljutised ja ilmselt lähiajal lisanduvad kohtuvaidlused ning Jaapani ametlik seisukoht. Esmalt kohtuvaidlustest, kus näiteks USA üks juhtivaid päevalehti The New York Times süüdistab OpenAI-d ajakirjanike loodud materjalidelt loata õppimises. Varjatumalt kajastab see reaktsioon hirme ajakirjandusega konkureerivaid tekste loova teenuse suhtes. Samas reedab see, et ajalehe omanikud peavad OpenAI keelemudelit oluliseks konkurendiks.

Ajakirjandust ohustamata on seni lubatud kõigil lehe artikleid kasvõi pähe õppida. Mõned ajakirjandusväljaanded kasutavadki juba ajakirjanike asemel keelemudeleid. See tekitab omakorda pahameeletormi, nagu juhtus tuntud spordiajakirjaga Sports Illustrated, kus lugejatele pakuti tehisliku päritoluga nii pildi kui ka lugemisvara.

Autoriõiguste riivamise süüdistusi on esitatud ka mitmetele visuaalset loomingut valmistavatele tehisintellekti ettevõtetele. Mitmel hinnangul ootab ees suurem konflikt muusikamaailmas. USA näitlejad ja stsenaristid lõpetasid just poole aastase streigi, mida ajendas kartus, et stuudiod asendavad nad tehisintellekti loominguga jne. Needki juhtumid rõhutavad, et tehisintellekt omab vähemalt inimesega võrreldavat loomingulist potentsiaali. Samale usule osutavad valdkonna arengusse tehtud investeeringud.

Seejuures käivad etteheited alles paar aastat kasutusel olnud tehnoloogiate kohta. Kui kõigi huvides on saavutada uus loomingulise heaolu ja kvaliteedi ajajärk, kasvab oluline valikusurve vaadata üle senised intellektuaalomandi kaitse eesmärgid ja kokkulepped.

Uue ajastu näitena sobib maailma suuruselt kolmandaga majandusega Jaapan, kus otsustati, et koopiaõiguse piirangud tehisintellekti õpetamisele ei laiene. Jaapani valitsus on seisukohal, et seda puudutavad seadused takistavad riigile olulise valdkonna arengut.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: