X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Moraalijüngrist tehisaru ähvardab Saalomoni kohtusaalist tõrjuda

Õigusjumalanna Justitia
Õigusjumalanna Justitia Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hiljutised uuringud vihjavad, et tehisintellekti tehtavad otsused on juba praegu nii mõneski rakenduses inimkohtunikest paremad. Teisalt pole kaugeltki selge, kas tehisaru suudab matkida kohtumõistmise inimlikumat poolt, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Inimesed peavad tõeotsingut sageli kohtuprotsessi nurgakiviks. Pahatihti pole see siiski tõsi. Pigem on kohus koht, kus pannakse proovile konkureerivaid väiteid, kontrollitakse tõendeid ja järgitakse teatud põhimõtteid. Heal juhul õigusriigi põhimõtteid, aga sellelegi leiab naabrusest vastupidiseid näiteid.

Tõe poole püüdlemist tuleb näha pigem ideaalina. Reaalsuses muudavad õigussüsteemi praktilised mehhanismid selle saavutamise sageli keeruliseks ja matavad nüansirikaste õiguslike protseduuride, tõendamisstandardite ja õigusemõistmise filosoofiiliste käsitluste alla. Omamoodi huvitava värvingu lisab sellele inimloomus ja selle tõlgendamine.

Järgmine kuulus näide illustreerib vaidluse lahendamisel kohtuniku tarkuse ja inimloomuse taipamise kasutamist, kus poolte tõelised huvid ei selgu mitte otseste tõendite, vaid inimese mõistmise kaudu. Tegemist on Piiblist pärit juhtumiga, kus kaks naist väitsid last olevat enda oma ja palusid kuningas Saalomoni, et too seaks tõe jalule.

Viimane pakkus meie mõistes robotlikult, et lõikab lapse pooleks ja mõlemad saavad endale ühe osa. Sellega oli üks naistest nõus, aga teine palus seda mitte teha ja lubas oma soovist taganeda. Antud loo kohtunik polnud robot. Saalomon mängis tõelise ema ehtsa armastuse tunnetel ja sai sellega teada, kes on lapse tegelik ema.

Kuningas Saalomoni lugu pole pelk piibellik anekdoot, vaid omamoodi kultuuriline proovikivi, millele sageli viidatakse kui jutuks on kohtutarkuse, tõe tuvastamise keerukuse ja kohtunike roll näha esitatud argumentidest kaugemale. Lugu joonib alla põhimõtte, et kolmandast isikust kohtuniku roll pole ainult esitatud tõendite hindamine, vaid ka oskus mõista vaidlejate motivatsiooni ja kavatsusi.

Inimesest kohtuniku võimes hinnata kostja kõne siirust on olulised nüansid, nagu värisev käsi, võbisev hääl, muutus käitumises, higipisarad, hetkeline kõhklus või silmside viivuline katkemine. Nii kirjeldas kohtuniku tööd oma aastalõpu kokkuvõttes USA ülemkohtu esimees John Roberts.

Seega, kui kohus ei ole tõe kodu, siis kas me seda üldse soovime? Masin eiraks inimese "värinaid" ja oleks palju lähedasem kinni seotud silmadega mõõka ning kaalusid hoidva õigusemõistmise jumalanna Justitia ideaaliga, keskendudes vaid asjaolude külmadele tõenditele. Justitia naise kuju peidab aga sõnumit, et temagi puhul loodeti tõendite kaalumise ja vajadusel karmi käelise otsuse kõrval temalt ka natukene emalikku armulikkust. Saalomoni loo võtmes valmidust loobuda tõest ehk lapsest.

John Roberts kaasas aasta ülevaatesse esimest korda tehisintellekti võimaliku rolli tuleviku kohtumõistmises. Presidendi vannet vastuvõttev kõrgeim kohtunik tunnistas, et tehisintellekt võiks kasvatada hüppeliselt nii juristidele kui ka mittejuristidele juurdepääsu võtmeteabele. Samas hoiatas ta, et sama ilmselgelt võib masinlik protsess riivata inimeste privaatsust ja seadust dehumaniseerida, st kaotada inimliku lähenemise.

Esimese poole näitena võivad tehnilised süsteemid aidata valmistada iseseisvalt ette kohtutoimikuid. Näiteks juhul kui isik ei saa endale lubada juriidilist esindatust. Seoses dehumaniseerimisega mainis John Roberts kohtuniku võimet hinnata temaga vestleva isiku siirust ja oskust märgata juba mainitud nüansse värisevast olekust higipisarateni.

Samas pole välistatud, et ülemkohtunik hindab kohtunike inimese tundmise võimeid üle. Lõppenud aasta septembris avaldatud uuringu sissejuhatuses toodi välja, et sageli ignoreerivad kohtunikud appi võetud teadaolevate andmete põhjal algoritmide genereeritud otsuseid

Pealegi pole selge, kas need aeg-ajalt tehtavad sammud lisavad otsustamise protsessi väärtuslikku isikliku teavet või lisavad hoopiski inimeste eelarvamusi ja vigu. Sellele vastamiseks koostatud uuringu tulemusel leiti, et näiteks kohtualuste retsidiivsust hinnates, osutusid 90 protsendil juhtudest inimestest kohtunikud seadusevastase käitumise ennustamisel algoritmidest kehvemaks. Teadlased pakuvad, et kohtualustele tingimisi vabastamisotsuste automatiseerimisega õnnestuks rikkumiste määra oluliselt vähendada.

Tekkimas on sarnane dilemma tervishoiusüsteemiga, milles harjumuspäraselt mõeldes rõhutatakse inimliku teguri ajatule väärtusele. Seda hetkeni, kui ollakse olukorras, kus olulises raviga seotud küsimuses teeb tehisintellekti inimesest spetsialistiga võrreldes ühe protsendi võrra tõepärasema otsuse. Puhtalt moraalses mõttes oleks peaks eelistama sellisel juhul masinat.

Sarnase dilemmaga kohtutakse nüüd inimese saatust kujundava kohtuniku otsustamise kvaliteedi tõttu. Leiduks nüüd vaid kusagil kuningas Saalomon, kes oskaks nõu anda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: