Albatross leiab toidupaiga infraheli järgi
Paljud merelinnud lendavad toiduotsingul mere kohal maha pikki maid. Rändalbatrossid näiteks võivad ühelainsal retkel kulgeda tuhandeid kilomeetreid.
Kuidas rändalbatross teab, kuhu lennata, võime meie, inimesed üksnes arvata — või siis püüda teaduslikult järele uurida. On teada, et merelinnud toetuvad enamasti nägemis- või ka lõhnameelele, mõned tajuvad ka Maa magnetvälja.
Lesley Thorne Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis asuvast Stony Brooksi Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd oma uurimistöö tulemusel jälile saanud, kuidas võivad rändalbatrossid ümbruskonnas orienteeruda ka helide kuulatamise toel.
Selgub, et kaugemal valitsevatest oludest võib neile lindudele teateid tuua infraheli. Infraheli on madala sagedusega heli, mida inimesed tavaliselt ei kuule, rändalbatrossid aga tundub et küll.
Infraheli võib kanduda tuhandete kilomeetrite taha. Kui mere kohal puhub tugev tuul, siis võib merepinna lähedal levima hakata tugev infraheli, mida nimetatakse merehääleks. Kuigi seda nii nimetatakse, ei kuule inimkõrv seda ikkagi, sest see on infraheli.
Infraheli võib tekkida seal, kus sügavamast merest tulvab vett üles pinnale ehk toimub nähtus nimega süvaveekerge. Ka sealt, kus lained laksudes rannale löövad, võib infraheli levima pääseda.
Kõikide nende tekkekeskkondade kohta võib infraheli ka rändalbatrossidele teavet tuua ja vahest anda ka täpsemalt märku toitumisolude kohta. Eriti tähtis on albatrossil teada kaugemate randade ligikaudset asukohta, sest see aitab ulgumere kohal orienteeruda.
Thorne ja ta kolleegid varustasid 89 rändalbatrossi geolokatsiooniseadmetega. Mere kohal levivatest infrahelidest said nad teada tuumakatsetuste keelust kinni pidamist järgiva andurite võrgustiku kogutud andmete põhjal, mis on tehtud teadlastele kättesaadavaks.
Albatrosside lennuandmeid ja mere kohal levinud infraheli andmeid hiljem kõrvuti pannes saidki teadlased teada, kuidas albatrossid merehäält kuulda olid võtnud.
Selgus, nagu Thorne Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ka kirjutab, et albatrossid paistsid oma marsruudivalikul merehäält arvestavat küll.
Seejuures kippusid nad eelistatult lendama just sinna, kus infraheli oli kõige valjem. Miks nii, pole päris selge. Aga selge on, et heli neil suunda leida aitab.
