Öiti rändavad nahkhiired sätivad päikeseloojangul kompassi
Rändavad nahkhiired, kes orienteeruvad Maa magnetvälja järgi, seadistavad oma bioloogilist kompassi päikeseloojangul. Saksa, Briti ja Läti teadlased on õhtuse kompassikalibreerimise tuvastanud pügmee-nahkhiirtel.
Pügmee-nahkhiir on väikest kasvu loomake, keda teadlased on alles hiljuti õppinud eristama ta lähisugulasest kääbusnahkhiirest. Eestis kohtab pügmee-nahkhiiri harva, Lätis aga juba päris rohkesti.
Tegu on rändliigiga, kelle isendeid lendab sügiseti tuhandete kaupa lõuna poole, ja tähtis rändetee kulgebki piki Läti ja Leedu mererannikut.
Just Läti edelanurgas, Leedu piiri ääres Pape looduspargis teadlased katseid tegidki.
Oliver Lindecke Saksamaalt Oldenburgi Ülikoolist, Oskars Keišs Riiast Läti Ülikoolist ja nende kolleegid püüdsid öiselt lennult kinni 65 lõuna poole teel olnud pügmee-nahkhiirt. Järgmisel õhtul, kui päike loojuma hakkas, pistsid teadlased nahkhiired magnetvälja muundamise seadmesse, Helmholtzi pooli.
Umbes kolmandikul katsenahkhiirtel oli magnetvälja horisontaalkomponent seadmes timmitud looduslikuga võrreldes 120-kraadise nurga alla, nii et kompassinõel näidanuks seal põhjasuuna asemel enam-vähem edelat.
Teisel kolmandikul katseloomadest muudeti lisaks sellele ka magnetvälja kallet, nii et loom tundis end olevat justkui hoopis talle täiesti tundmatul lõunapoolkeral.
Kontrollrühma nahkhiirtel lasti loojangu ajal tajuda kohalikku loomulikku magnetvälja.
Teadlased lasid nahkhiired ühekaupa lahti, kuid mitte lageda taeva all, vaid Mongoolia stiilis jurtas, ringja põhiplaaniga suures telgis. Nii said nad paremini jälgida, millises suunas nahkhiir lendama hakkas.
Kontrollgrupi nahkhiirtest lendas pool kohe ilusti lõuna suunas, teine pool aga esmapilgul paradoksaalsena otse vastupidi põhja suunas.
Magnetvälja horisontaalpööret tajuma pandud katsenahkhiirtest võtsid peaagu kõik suuna põhja-kirdesse, kallutatud välja tunda saanud katseloomad aga tõusid lendu täiesti juhuslikes suundades.
Miks magnetvälja muundamised nahkhiirtele just täpselt nii mõjusid, nagu mõjusid, ei oska teadlased lõpuni seletada. Ka ei ole pügmee-nahkhiirte kõik võimalikud rändeteed arvatavasti teada.
Igal juhul on nüüd teada, et pügmee-nahkhiired oma öist rännusuunda õhtuse magnetväljatunnetuse toel valivad.
Teadlased kirjutavad tulemustest ajakirjas Biology Letters.
