X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Euroopa TI-seadus kammitseb võimuahnete inimeste kõrval tehisaru

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu tehisintellekti kasutust reguleeriva seaduse sõnastus viitab, et seaduseandjad pelgavad lisaks võimuahnetele inimestele ka liiga õppimisvõimelist tehisintellekti, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Läbi ajaloo on saanud nii oma intensiivsuse kui ka kestusega kuulsaks mitmed parlamentaarsed lahingud. Rahvaesindajate ägestumine osutab millegi olulise käsitlemisele.

Ajaloolisi näiteid leidub piisavalt. Üks selline üllatava tulemuse toonud juhtum on kindlasti 2019. aastal Ühendkuningriigi alamkojas toimunud pikk ja palavikuline Brexiti arutelu. Sügavad erimeelsused, mitmed hääletused ja päevade kaupa edasi lükatud lõpphääletus peegeldasid sügavaid erimeelsusi. Peamiselt selles osas, kellele kuulub võim. Täpsemalt oli küsimus inimesteüleses võimus.

Möödunud reedel leidis Euroopa Parlamendis aset 37-tunnine istung, kuni jõudsid üksmeelele umbes 100 liiget. Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton iseloomustas seda ajaloolise suursündmusena. Lühikeste pausidega pikitud peaaegu kolm päeva kestnud maratonistungil põrkusid olulised huvid. Ühel pool olid liikmesriigid ja teisel pool suured IT-ettevõtted koos nende huve esindavate poliitikutega. Taaskord oli küsimus võimus, sedapuhku aga pigem võimus masinate üle.

Nagu selgitas üks Euroopa Parlamendi ja EL-i liikmesriikide vahelisi läbirääkimisi juhtinud ametnikest, parlamendis taheti koostada inimkeskset positsiooni hoidvat tehisintellekti ökosüsteemi arengut koordineeriv kokkulepet, mis austaks samas põhiõigusi, inimväärtusi, looks usaldust ja kasvataks teadlikkust, kuidas saada tehisintellektist parimat kasu. Ta iseloomustas ajaloolist hetke meie silme all toimuva revolutsioonina. Sellest siis õigustus tõsta juhtunu ajaloolises kontekstis kõrgele kohale.

Ühtlasi on Euroopa teenäitaja. Mitmetel hinnangutel elule ja heaolule võimalikku ohtu kujutava kiiresti areneva tehisintellekti reguleerimise ning avalikkuse kaitsmise osas on Euroopa Liit värske kokkuleppega ees USA-st, Hiinast ja Ühendkuningriigist.

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahelise poliitilise kokkulepe saavutamine pole lihtne. Kokkupõrked puudutasid peamiselt kahte valdkonda. Need olid üldised põhimõtted ja see, kuidas kasutatakse tehisintellekti inimeste jälgimiseks. Näiteks kuidas ja millistel eesmärkidel võivad kaamerate ja andurite kaudu kogutavat analüüsida politsei, tööandjad või jaemüüjad.

Otsus puudutab kõiki suuri reklaame vahendavaid veebiteenuseid. Näiteks ei tohi Meta analüüsida enam eurooplastest klientide meelelaadi või emotsionaalset seisundit. Facebooki ärimudelis on antud teabel keskne roll.

Seni on nemad seda kauba müüjatele hea raha eest edasi müünud. Tehnoloogilise murrangu tulemusel võivad seda edaspidi teha kaupmehed ise. Kliendile võib kauba sihitum pakkumine paista hooliva tähelepanelikkusena. Vähemalt kuni nad ei märka, et tegelikult hoolitakse vaid rahast, mille nimel püütakse teda paremini tundma õppides saavutada kontroll tarbijakäitumise üle.

Uues seaduses keelatakse reaalajas jälgimise ja emotsionaalse seisundi tuvastamise biomeetriliste tehnoloogiate kasutamine. Alles jäi kolm erandit. Politsei tohib neid kasutada ainult ootamatu terrorirünnaku ohu olukorras, ohvrite otsimiseks ning raskete kuritegude puhul tõendite kogumiseks. Varem ulmefilmides ning uuemal ajal mõnes vähem demokraatlikus riigis arendatud riigivastasust ja muud kuritegelikkust ennetava biomeetrilise ning käitumusliku analüüsi tehnoloogiaid Euroopas ei tohi arendada ega kasutada.

Valvsus tehisintellekti suhtes rajaneb riskipõhisel mitmetasandilisel strateegial. Krõbedaim regulatsioon kehtib tervisele, ohutusele ja inimõigustele suurimat ohtu kujutavate masinate suhtes. Sellega seoses väärib tähelepanu oluline muudatus esialgse ettepaneku ja seaduse lõppteksti vahel.

Varasema käsitluses kujutas suuremat sorti riski vähemalt 10 000 ärikasutajaga süsteem. Arvatavasti lähtuti selle kehtestamisel lõppklientide kohta kogunevate andmete ristkasutusega seotud võimuriskist. Lõppsõnastuses on aga kriteeriumiks tehisintellekti arvutusvõimsus ehk sisuliselt õppimisvõime.

Antud nüanss toob esile inimliku hirmu temast võimekamaks osutuva masina suhtes. Varasemas sõnastuses kombineerus see veel masina omaniku käitumisega ehk hirmuga teise võimast tööriista omava inimese suhtes. Selles mõttes on uus sõnastus tõesti revolutsiooniline, sest peegeldab hirme suveräänselt mõtleva masina suhtes.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: