X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teadlased on avastanud kosmilise kullaallika

Foto: NASA

Teadlased on avastanud uue kosmilise kullaallika. Nii võib ju öelda, et äratada uudishimu. Ja ega see vale ei ole.

Kulda ja muid raskemaid keemilisi elemente tekib muu hulgas neutrontähtedes, ja nüüd on teadlased saanud kinnitust, et neid tekib seal veel ühel moel, kui see, mis seni kindel oli.

Neutrontähed on oma arengus lõpusirgele jõudnud tähed, mille läbimõõt on ainult umbes 20 kilomeetrit. Neutrontähtedes on aine ülitihe ja koosneb tihkelt kokku pakitud neutronitest. Sellise aine omadused on meie mõistes eksootilised.

Mõnikord tiirlevad kaks neutrontähte teineteise ümber, ja siis võivad nad lõpuks kokku põrkuda ja ühineda. Põrkumisel ja ühinemisel tekkivates äärmuslikes tingimustes käivitub niinimetatud r-protsess, mille tulemusel tekib raskemate elementide aatomeid: nii kulda, plaatinat, lantanoide kui muudki.

Neutrontähtede ühinemist õnnestus astronoomidel esimest korda vaadelda aastal 2017.

Nüüd aga väidavad Chun-Ming Yip Hongkongi Hiina Ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas The Astrophysical Journal, et kulda ja muid eelmainitud elemente võib neutrontähesüsteemides tekkida ka enne kokkupõrget ja ühinemist.

Tuleb välja, et ka juba siis võib suurem neutrontäht loovutada loodejõudude toimel oma ainet väiksemale neutrontähele.

Teoreetilised mudelid osutavad, et kui neutrontäht kaotab sel moel massi, muutub ta ühel hetkel ebastabiilseks, hakkab kontrollimatult pulseerima ja lõpuks plahvatab. Ka sellise sündmustejadaga käib Yipi ja kolleegide väitel kaasas tuumasüntees ehk elemenditeke.

Neid nähtusi on olnud raske täpselt mudeldada, sest arvutuskäigud on väga keerulised. Yipil ja ta kaaslastel õnnestus nüüd keerukusbarjäär ületada. Nende mudel näitas ilusti, kuidas massi kaotanud neutrontäht plahvatab ja millised uued elemendid seejuures tekivad.

Selgub, et tekkinud elementide koosseis sarnaneb päris täpselt Päikeses sisalduvate elementide koosseisuga, eriti just raskemate elementide poole peal. Nii võib arvata, et Päikese elemendid võivadki äkki olla just sellisest plahvatusest pärit. Ja sel juhul pärinevad sealt ka meie maine kuld, plaatina ja lantanoidid, väga tähtsad ja olulised elemendid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: