Keskkonnaagentuuri andmete järgi elas Eestis möödunud sügise seisuga 550-600 isendit. Kutsikatega emailveste arvuks saadi 86. Sealjuures on pesakondade arv selgelt kasvanud juba teist aastat järjest. Kasvukiiruse jätkumisel võib ilvese pesakondade arv tänavu küündida juba sajani. Seetõttu kaalub riik ka ilvese küttimise taasalustamise võimalusi. Timmi sõnul taastub ilveste populatsioon aga sügavast madalseisust.

"Kui me nüüd vaatame ilveste arvukuse kõikumist natukene pikema aja jooksul, siis 2010. ja 2011. aasta külmad ja paksu lumega talved kahandasid märkimisväärselt metskitse – ilvese põhitoidu – arvukust. Järgnevatel aastatel kukkus ilvese populatsioon sügavasse auku. Vahepeal tulid jälle soojemad talved, metskitsede arvukus hakkas taas kasvama, aga ilveste hulk nii kähku järgi ei tulnud. Nüüd siis üle pika aja on jälle kasv saabunud," lausus Timm ERR-ile.

Enne 2010. aasta suurt langust elas Timmi sõnul Eestis 1000–1100 ilvest. Seega pole ilveste praegune hulk hiilgeajale veel lähedale jõudnud. Zooloogi hinnangul võib Eestis hetkel elada umbes 800 ilvest. "Kui suurkiskjate kaitsetegevuskava vaadata, siis pärast 1000 jõudmist lubatakse võib-olla neid piiratud mahus ka jälle küttida," arutles ta.

Praegu läheb Timmi hinnangul ilvestel hästi, sest toitu jätkub ja miks mitte, siis ka sigida. "Võrreldes kümne või kaheksa aasta taguse seisuga on ilvestel viimase paari aasta jooksul tõesti hästi läinud. Toidubaas on piisavalt hea ja kui vaadata sigimise edukuse regulaatoreid, on vaja ületada teatud kriitiline arvukuse mass, et paljunemispotentsiaal paremini realiseeruks. Praegu on nad mõõnaperioodist üle saanud ja populatsioon on kasvufaasis," selgitas teadlane.

Metskitsede arvukus hakkab ilvest tagasi hoidma

Kuna metskits on ilvese peamine toit, siis reguleerivad need kaks liiki Timmi sõnul Eestis teineteise arvukust. "Kui ilveste hulk läheb üles, siis nad pidurdavad kindlasti metskitse arvukuse kasvu või isegi natukene kahandavad seda. Nagu 2010. ja 2011. aasta näitavad, siis metskitsede vähenedes jääb ka ilveseid vähemaks," tõi zooloog välja.

Metskitse käekäik on olnud Timmi sõnul viimastel aastatel piirkonniti erinev. Osades kohtades on kitsede hulk koguni langema hakanud. "Kuna näiteks eelmine aasta oli Virumaal küllaltki paks lumi, siis osa metskitse populatsioonist kannatas selle all. Eks oma osa oli ka huntidel ja ilvestel, kes siis kerget saaki nautisid. Seal kandis on metskitsede arvukus praegu langustrendis," tõi Uudo Timm välja.

Mõnevõrra paremini läheb metskitsel Lääne-Eestis, kus möödunud talve teine pool möödus paljuski lumevabalt. Seal läheb Timmi hinnangul kitsedel praegusuhteliselt hästi. "Kokkuvõttes võib öelda, et metskitsede üldises populatsioonis on näha kerget langustrendi või stabiliseerumist. See on täiesti normaalne," märkis ta.

Metskitse pealt ei saa aga ilveste arvukust päris üks ühele ennustada, sest metskassi toidulauale kuulub näiteks ka halljänes, kelle arvukus on praegu Timmi sõnul kasvuteel. "Seega ma usun, et ilveste arvukus veel mõne aasta jätkab samasugust kasvutrendi või hakkab vaikselt stabiliseeruma," võttis ta kokku.