Võõrliikide võidukäik paistab jätkuvat Euroopas ja mujalgi
Paljud looma- ja taimeliigid on viimasel ajal üha rohkem hakanud leidma endale uusi asualasid seni harjumuspäratuis paigus üle maailma.
Seniajani ei ole aga hästi teada, miks mõned liigid ikkagi oma levilat hoogsalt laiendavad, teised jäävad ent väikesearvuliseks ning geograafiliselt piiratuks ja isoleerituks.
Nüüd on kolm Briti teadlast avaldanud uuringutulemused, mis näitavad, kuidas võõr- ja tulnukliikide edasine levik uutele aladele võib tõenäoliselt hoogsalt jätkuda.
Henry Häkkinen, Dave Hodgson ja Regan Early Exeteri Ülikoolist prognoosivad, millistesse maailma maismaapiirkondadesse võiks 833 taime-, linnu- ja imetajaliiki edaspidi elama asuda.
Nad püüdsid seejuures arvesse võtta mitmesuguseid tegureid, mis on neil liikidel seni levikut soodustanud või takistanud.
Selgus, et võõrlindude tulekuks pakub suuri võimalusi Põhja-Ameerika ja võõrimetajate saabumiseks Ida-Euroopa, võõrtaimede vastuvõtuks on avatud aga nii Põhja-Ameerika, Ida-Euroopa kui ka Austraalia.
Autorid kirjutavad ajakirjas Plos Biology, et peaaegu mitte ükski nende vaadeldud liikidest ei ole seni veel levinud kõigile kliima ja muude olude poolest sobivatele aladele, ehkki aega on selleks olnud iseenesest piisavalt.
Ka ei ole paljud liigid oma uues keskkonnas veel ökosüsteeme oluliselt kahjustanud.
Samas võib kahju teadlaste sõnul tugevamalt ilmneda alles teatava ajalise viibega, samuti on võimalik, et mitme võõrliigi üksteist võimendavate mõjude koostoime avaldub ühel hetkel järsult ja suurelt.
Häkkinen, Hodgson ja Early tõdevad, et invasiivsete liikide toimel võivad tugevalt kannatada elurikkus, põllumajandus ja inimheaolu.
Lootust annab aga võimalus, et ökosüsteemid on tegelikult ehk võõrliikide suhtes arvatust vastupidavamad.
Pildil on Eesti šaakal.
