Elar Paidu on 30-aastase staažiga lennukikapten. Oma töös on ta näinud paljusid lennuhirmuga kimpus olevaid reisijaid, kelle julgustamiseks saab ta kinnitada, et lendamise turvalisuse tarbeks pingutavad nii lennukitootjad kui ka pardameeskonnad.

Kui reisijad on teadlikumad, kuidas lennunduse köögipool toimib, siin on neil Paidu sõnul kergem oma lennuhirmuga toime tulla. Koos kolleegidega pakub ta eriti pelglikele lendajatele võimalust osaleda spetsiaalsel koolitusel, mis aitab lennuhirmu leevendada.

Paidu mõistab reisijad, kelle jaoks on nii suure ja raske objekti õhuspüsimine omajagu mõistusevastane. Ta selgitab aga, et selle taga on lihtsad füüsikaseadused – lennuk püsib õhus tänu tiibadele ja liigub edasi tänu mootorile. Needsamad füüsikaseadused teevad lennuki allakukkumise ilma kurja käe sekkumiseta füüsikaliselt peaaegu võimatuks. Piloot kinnitab, et tegelikult toimivad pisikesed purilennukid ja suured reisilennukid samadel põhimõtetel – viimaste tarbeks on vaja lihtsalt suuremaid tiibu ja võimsaid mootoreid. 

Ka suured lennumasinad saavad sarnaselt purilennukitega päris pikalt ilma mootoriteta õhus püsida. Paidu toob näite, et kui reisilennukil peaksid Riia kohal mõlemad mootorid üles ütlema, on see võimeline Tallinnani õhus püsima ja turvaliselt maanduma. Piloot peab sellise olukorra tekkimist siiski väga ebatõenäoliseks,  sest turvalisuse tagamise tarbeks on lennukites kõik süsteemid, ka mootorid, dubleeritud.

Lennukitootjad testivad tootmise käigus lennukeid tuhandeid kordi. Eraldi pööratakse tähelepanu sellele, kuidas lennukid saavad hakkama karmide ilmatingimustega, nagu näiteks tugev vihma ja küljetuulega. Sellele vastavalt pannakse paika piirangud ja suunised pilootidele, kuidas kehva ilmaga lennukit juhtida. Paidu mõistab, et reisijale võib äikesetormis lendamine olla hirmus, aga tegelikult pole välgutabamus lennukile ohtlik. Lennuk on ehitatud selliselt, et välgu energia väljub lennukist ilma sellele suuremat kahju tegemata.

Turbulentsis lendamist võrdleb Elar Paidu paadisõiduga lainetaval merel. Lennukeid raputavaid õhukeeriseid põhjustavad erinevate õhumasside kokkupuutest tulenevad ebakorrapärased õhuvoolud ja sarnaselt laevadega tormisel merel on lennukid konstrueeritud sellega hästi hakkama saama. Paidule teadaolevalt pole turbulents üksinda põhjustanud ühtegi lennuõnnetust.

Turbulentsi sattumise korral on lennukimeeskonnal ettenähtud eraldi protseduurid – reisijad suunatakse istuma eelkõige nende endi turvalisuse tagamiseks, kukkumise või lennukikabiinis olevate esemetega pihtasaamise vältimiseks. Ta kinnitab, et pilootidel on võimalik tugevat turbulentsi ette näha ja vältida. Selleks saavad nad abi prognooskaartidelt ja lennujuhtidelt. Kui on teada, et mõnel lennutasandil turbulentsi ei ole, siis valitakse lendamiseks reisijatele mugavam viis.

Paidu kinnitab, et ka olukorda, kus mõni meeltesegaduses või kurjade kavatsustega reisija õhus lennukiukse avab, ei tasu karta. Lennuki ja välisõhu rõhuvahe tõttu pole avariiväljapääsu avamine sugugi lihtne. Kui aga tõesti peaks juhtuma, et lennukikere saab vigastada, oskab lennukimeeskond ohutule kõrgusele laskuda, kuni hapnikumaskid reisijatele hingamiseks vajaliku õhu tagavad.

Selleks, et vältida inimlikest eksimustest tulenevaid ohtlike olukordi, koolitatakse lennunduses meeskondi piisavalt. Paidu toob näite, et ka kogenud piloodid nagu tema peavad oma teadmisi ja oskusi pidevalt arendama ning äsja läbis ta kolmekuulise täienduskoolituse.

Elar Paidu soovitus lendamise nautimiseks ja ebamugavustunde vältimiseks on olla reisiks hästi ettevalmistanud ja keskenduda sõidu eesmärgile. Üldjuhul on ju reiside eesmärgid rõõmutoovad – tore perepuhkus, sõprade külastamine või kohtumine kolleegidega. Positiivsetele mõtetele keskendumine aitab tema sõnul ka lennuhirmuga toime tulla.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Mihkel Uiboleht, Egeli Raudmäe, Angelina Lon ja Kadri Tillemann.