Kulli ja kirja heide ei olegi üdini õiglane
Kuidas teha juhusel põhinev valik kahe võimaluse vahel? Kumb võistkond alustab, kes võidab viiki jäänud hääletuse, kes saab kausipõhjast viimase küpsise?
Üks vana ja järeleproovitud võte on visata kulli ja kirja: kummale küljele münt maandub, see otsustab asja.
Nüüd aga väidab rahvusvaheline teadlasrühm, et mündivise ei olegi päris juhuslik nähtus, isegi siis, kui münt ise on täiesti sirge ja tasakaaluline.
Väide on seda üllatavam, et aegade jooksul on tehtud palju empiirilisi katseid, milles praktiliselt kõigis on selgunud, et kui visata münti piisavalt palju kordi, siis jaotub kulli või kirja tulek täiesti juhuslikus järjekorras, kuid võrdsel arvul.
Siiski on leidunud nutikaid inimesi, kes on taibanud, et asja juures on üks väike aga. Nimelt on neis katsetes vaadatud enamasti vaid seda, kumb külg ülespoole münt maandub, mitte aga seda, kumb külg on üleval siis, kui münt õhku visatakse.
Juba aastal 2007 avaldas Ameerika matemaatik ja mustkunstnik Persi Diaconis arvamust, et münt langeb eelistatult just sedasamapidi, mispidi ta on ka enne õhkuviskamist asetsenud.
Arvamus põhines arvutustel, mis arvestasid mündi pöörlemistelje laperdamise toimet, peenemalt öeldes pretsessiooni.
Nüüd otsustasid František Bartoš Amsterdami Ülikoolist ja ta kolleegid paljudest teistestki Euroopa teadusasutustest Diaconise arvutustulemusi katseliselt kontrollida.
Katset tegi 48 inimest, kes viskasid kulli ja kirja kokku 350 767 korda. Katses kasutati 46 riigis vermitud münte, et müntide kujunduse võimalik mõju tulemust ei kallutaks.
Selgus, et mustkunstnikust matemaatikul Diaconisel oligi olnud õigus: enam kui pooltel juhtudel maandus münt sama pool ülal, mis enne viset. Täpsemalt, selliseid maandumisi tuli ette 50,8 protsendil juhtudest.
Kõrvalekalle täpsest võrdsusest ei ole just üüratult suur, kuid selle teadlik ärakasutaja saab pika viskeseeria korral endale märkimisväärset soodsust võimaldada.
Huvitav oli ses katses ka seik, et mündi lähteasendi kallutava toime suurus sõltus hästi natuke ka sellest, kes münti viskas. Järelikult võib oletada, et tegemist on mingil määral koguni harjutatava oskusega.
Bartoš ja ta kaaslased on katsetulemused avaldanud võrguvaramus arXiv.