Suulad on valged merelinnud, kes näevad natuke välja nagu kajakad, kuigi kuuluvad hoopis pelikaniliste seltsi, ja elutsevad Atlandi ookeani põhjaosa rannikualadel.

Kui suula lendab mere kohal ja märkab vee all söögiks sobivat kala, siis sööstab ta noolena alla, tõmbab tiivad keha ligi ja enne vette jõudmist võtab ka pöörded sisse nagu kruvi, et sööst oleks täpsem, kiirem ja sügavam.

Ashley Bennison Briti Antarktika-uuringute Keskusest ja ta kolleegid selgitasid nüüd välja, kummale poole suuladele pöörelda meeldib.

Nad püüdsid Iirimaa ja Walesi rannikult mitukümmend isendit kinni, panid neile kiirendusmõõtjad külge ja lasid taas vabaks.

Järgmise kolme päeva jooksul tegi 51 lindu kokku enam kui kaks tuhat sööstu.

Mõõteriist tuvastas, et 22 neist lindudest pöörles järjekindlalt paremale poole ja 26 järjekindlalt vasakule poole. Kolmel linnul kindlat eelistust ei paistnud olevat.

Niisiis on kehapooleeelistus suuladel enamasti olemas, kuid jaotunud isendite vahel palju tasakaalsemalt kui inimeste vahel; inimestest on ju suurem osa paremakäelised.

Teadlaste arvates tuleneb eelistatava pöörlemissuuna ühtlasem jagunemine suulade vahel sellest, et kalapüük on nende jaoks individuaalne tegevus, mille üksikasju ei ole teistega koordineerida vaja.

Inimesed on aga juba kümneid tuhandeid aastaid kasutanud tööriistu, mida tuleb emma-kumma käe jaoks mõnikord eri moodi kujundada. Otstarbekas on olnud kujundust ühtlustada, et tööriistad oleksid võimalikult paljudele käepärased.

See mõttekäik jätab aga küsimusi õhku, sest kuidas siis seletada seda, et valdav osa kakaduusid eelistab lendu tõustes ära tõugata just vasakult jalalt.

Bennison ja kaasautorid on suulauuringu avaldanud ajakirjas Biology Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.