Nüüd on Hiina ja Briti teadlased avastanud, et vee-elulised pahhüpleurosaurused said endale pika kaela evolutsioonilises mõttes märkimisväärselt kiiresti, umbes viie miljoni aastaga.

Qi-Ling Liu Wuhanis asuvast Hiina Maateaduste Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, kui uurisid hiljuti leitud uue sauruseliigi kivistisi. Liik on nimeks saanud Chusaurus xiangensis.

Teadlaste käsuses oli kaks peaaegu täielikku luustikufossiili, mille vanuseks nad määrasid 248 miljonit aastat.

Loomad olid väikesed, vähem kui poole meetri pikkused. Algul ei olnud teadlased päris kindladki, et see liik pahhüpleurosauruste hulka kuulus, sest ta kael oli sedavõrd lühike, palju lühem kui seni teada olnud, vaid mõned miljonid aastad hiljem elanud pahhüpleurosaurustel. Kuid lähem vaatlus ei jätnud sesse kuuluvusse kahtlust.

Pahhüpleurosaurused ise kuulusid seejuures plesiosauruste sekka, olles triiase ajastul väga olulised väikesed merekiskjad.

Chusaurus, see nüüd uuritud üllatavalt lühikaelaline pahhüpleurosaurus elutses triiase ajastu alguses, mil elusloodus oli pärast permi ajastu lõpu massilist väljasuremist hoogsalt taastumas.

Kael oli sel liigil juba omajagu pikk. Teadlased tuvastasid tal 17 kaelalüli, mida on kümne võrra rohkem kui selgroogsetel loomadel üldiselt tavaks, sealhulgas imetajatel ja sealhulgas inimesel.

Hilisematel pahhüpleurosaurustel oli kaelalülisid juba 25, kuigi nemadki jäid ses mõttes alla mõnedele kriidiajastu lõpul elanud plesiosaurustele, kellel oli lausa 72 kaelalüli.

Kaela pikenemine just selgroo kaelalülide juurdetuleku arvel ongi saurustele ja neist võrsunud lindudele, näiteks luigele iseloomulik; luigel on kaelalülisid nagu hilistel pahhüpleurosaurustelgi 25. Kaelkirjak seevastu on oma pika kaela saanud lülide pikenemise arvel, aga lülisid endid on tal ikkagi vaid seitse.

Chusaurusest ja tema kaelast kirjutavad Liu ja kaasautorid ajakirjas BMC Ecology and Evolution.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.