Esimesse klassi läheb tänavu ligi 15 400 õpilast ehk umbes 700 õpilase võrra rohkem kui eelmisel aastal. Gümnaasiumis õppima asujate arv ulatub ligi 9200 õpilaseni ehk nende arv on kasvanud võrreldes möödunud aastaga peaaegu 300 võrra.

Haridusministeeriumi prognoosi kohaselt jätkub üldine kasvutrend ka järgmistel aastatel ja 2026. aastaks võib olla üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppureid praegusest veel enam kui 3000 võrra rohkem. Eeskätt kasvab õpilaste arv gümnaasiumi astme arvelt, põhikooli astme õpilaste arv väheneb enamikel aastatel.

Õpilaste ja õpetajate arvu suhe pole viimastel aastatel kuigi palju muutunud. Möödunud aastal oli ühe õpetaja ametikoha kohta ligikaudu 12 õpilast. Samas töötas ligikaudu 41 protsenti õpetajatest osakoormusega. Neist paljud sooviksid aga TALIS-e uuringu põhjal täiskoormust.

Kutseõppes õppis möödunud aastal kokku ligikaudu 25 500 õpilast. Kuigi kutset või eriala omandavate üle 25-aastaste osakaal nendest on ligi 15 protsendi võrra suurem kui kümne aasta eest, on hakanud kutsehariduses õppijate keskmine vanus taas langema. 2021/22. õppeaastal moodustasid vanemad õppurid kutse omandajatest 41,1 protsenti, möödunud aastal aga 38,5 protsenti.

Kõrghariduse esimese astme õppesse astujate arv oli möödunud õppeaastal võrreldes aasta varasemaga veidi suurem. Magistri- ja doktoriõppesse astujate arv aga vähenes. Osaliselt saab muutusi seostada välisüliõpilaste arvu vähenemisega, millele andis hoogu nii koroonapandeemia kui ka Venemaa sõda Ukrainas. Kõigist doktorantidest moodustasid välisüliõpilased kolmandiku.

Uue õppeaasta lõplikud vastuvõtunumbrid novembri keskpaigas.

Koolikohustuse eas Ukraina sõjapõgenikke oli eelmise kooliaasta lõpu seisuga jõudnud Eestisse 9383. Neist õppis Eesti koolides ligi 60 protsenti, 2138 sõjapõgenikku aga toona veel Eesti haridussüsteemis ei õppinud. Neist ligi kahel kolmandikul polnud registreeritud ka elukohta.