Punasaba-napplõug on kala, keda koduse akvaariumi pidajad on juba paarkümmend aastat tundnud ja keda saab akvaristikakauplustest vabalt osta, aga kelle bioloogilisest tagapõhjast ei ole niisama lihtne teavet leida.

Teadlased on liigi olemasolulst ääri-veeri teadlikud olnud küll, aga selleks, et uut liiki ametlikult avastatuks pidada, tuleb teaduslikult kirjeldada isendeid, kes on kogutud oma loomulikust elukeskkonnast.

Punasaba-napplõuad elutsevad aga, niipalju kui teada, ainult Tai ja Birma piirijõe lüheldasel lõigul, pisut ka lähemates lisajõgedes, raskesti ligipääsetavas paigas.

Nüüd on Ameerika ja Tai teadlased selle liigi kirjelduse aga ajakirjas Zootaxa avaldanud ja asi on ametlik.

Larry Page Florida Loodusmuuseumist, üks kirjutise autoreid, märkas neid kalu mõne aasta eest Birmas ekspeditsioonil käies.

Punasaba-napplõug kuulub karplaste sugukonda, napplõua perekonda, millest on varem kirjeldatud juba ligi 200 liiki.

Perekond on levinud Aafrika ja Aasia magevetes, nende kalade iseloomulik tunnus on alahuule küljes lõua all paiknev iminapp, mille abil nad saavad kiires veevoolus kividest kinni võtta — ja suudavad siis süües paigal püsida.

Söövad nad aga peamiselt vetikaid, mõnikord ka mõne pisema lülijalgse. Magu neil seejuures huvitaval kombel ei ole.

Just vetikatoidulisus on üks põhjus, ilusa punaka saba kõrval, miks punasaba-napplõug akvaariumipidajatele hästi meeldib: nende kalade abil saab akvaariumivee kergesti puhtamaks.

Page ja kolleegid panid omakirjeldatud kalaliigi ladinakeelseks nimeks Garra panitvongi, tuntud Tai ärimehe ja loodusesõbra Nonn Panitvongi auks.

Tänases uudises kasutatud eestikeelne nimi punasaba-napplõug ei ole veel ametlik, aga no miks mitte ei võiks ta selleks saada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.