Seni on seda tüüpi pisiosakesi nähtud saabuvat küll teistest galaktikatest, muu hulgas kaugetest kvasaritest, kuid meie enda galaktikast paradoksaalsel kombel mitte.

Neutriinod on väga väikese massiga fundamentaalosakesed, mis enamasti ignoreerivad muud mateeriat peaaegu täielikult ja tuhisevad häirimatult läbi kogu maakerast, rääkimata siis mõõteseadmetest. Seetõttu ongi neid nii raske märgata.

Teoreetiliselt on aga ammu kahtlustatud, et kõrge energiaga neutriinosid peaks tekkima ka Linnutees.

Nimelt on teadlased tähele pannud, et Linnutees tekib omajagu palju gammakiirgust, suure energiaga elektromagnetkiirgust, kui suurel kiirusel liikuvad prootonid ja aatomituumad põrkavad kokku tähtedevahelises ruumis hõljuvate aatomitega, ja neis põrgetes peab füüsikute väitel tekkima peale gammakiirguse ka neutriinosid.

Francis Halzen Ameerika Ühendriikidest Wisconsin-Madisoni Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid nüüd põhjalikult läbi, milliseid neutriinosid oli IceCube'i detektor märganud ja mõõtnud kümne aasta jooksul, aastail 2011 kuni 2021.

Analüüs oli nii keeruline, et abiks tuli võtta ka masinõppealgoritm, mis suutis rohkes andmemüras üles leida just need neutriinod, mis tõenäoliselt pärinevad just meie galaktikast.

IceCube'i detektor kujutab endast kuupkilomeetri suurust jääkuubikut, mis on varustatud 5160 valgussensoriga. Kui mõnikord suhteliselt üliharva mõni neutriino mõne jää aatomiga kokku põrkab, siis registreerivad sensorid põrkega kaasneva nõrga valgussignaali.

Avastatud Linnutee-neutriinodest kirjutavad IceCube'i teadlased ajakirjas Science.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.