Aga nüüd on teadlased avastanud, et üks tolmeldajameelitaja on ka niiskus, ja et niiskuse ligitõmbavus ei jää sugugi lõhnale alla.

Ameerika teadlased eesotsas Shayla Salzmaniga Cornelli Ülikoolist tõdevad oma uurimistöö põhjal, et vähemalt see mardikaline (Rhopalotria furfuracea), kes tolmeldab Mehhikost pärit taime nimega jahune käbikas (Zamia furfuracea), on niiskuse suhtes sama tundlik kui lõhna suhtes.

Tulemus on tubli täiendus mõnede kaasautorite möödunud aastal avaldatud tööle, mis esmakordselt tolmeldajate niiskustundlikkuse avalikkuse ette tõi, aga tookord siis ühe surulase ja indiaani ogaõuna näitel.

Nüüdse töö tähtsus seisneb tõigas, et osutab niiskustundlikkuse esinemusele ka hoopis teistsuguse putuka ja hoopis teistsuguse taime kombinatsioonis ja annab seega alust arvata, et nähtus on looduses laialdaselt levinud.

Enne neid uuringuid peeti taimeõitelt õhkuvat niiskust lihtsalt õienektari lõhnamolekulide eraldumise kaasilminguks. Kuid selgub, et veeauru eritamisele on taimedel pühendunud omaette rakudki, võimalik, et just seetõttu, et niiskus tõmbab putukaid ligi.

Seni on tolmeldajate ja tolmlejate omavahelisi toimetamisi uuritud peamiselt õite välimuslike ja lõhnaliste tunnuste alusel, võib-olla seetõttu, et need tunnused on ka inimestele otsesemalt tajutavad ja selgemini hoomatavad.

Inimestel läheb niiskuse erinevuse märkamiseks vaja suurt vahet, putukaile ent piisab vähesestki. Putukatel on niiskuse tajumiseks erilised retseptorid, mis võivad närviimpulsi valla päästa ka 0,2-protsendise niiskuserinevuse ajel.

Ajakirjas Current Biology avaldamist leidnud tulemused edendavad nii puhast alusteadust kui pakuvad ka uusi väljavaateid taimekasvatajatele ja toidukauplejatele. Taimekasvatajad võivad saadud teadmisi kasutada tolmeldajate meelitamiseks aeda ja põllule, toidukauplejad aga putukate peletamiseks laoruumist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.