Nüüd on teadlased avastanud, et koorikloomavastsetel on kasutusel veel üks lisanipp, kuidas ka oma silmatäppe teistele veeelukatele vähem nähtavaks teha.

Benjamin Palmer Iisraelis Beer-Shevas asuvast Ben-Gurioni Negevi Ülikoolist ja ta kolleegid teatavad ajakirjas Science, et paljude koorikloomade ehk vähilaadsete vastsetel leidub silmades valgust peegeldavat materjali.

Seda materjali sisaldavad rakud asuvad õhukese kihina otse tumedat pigmenti sisaldavate valgustundlike rakkude peal.

Tumedat pigmenti peab silmas paratamatult olema, sest just see aitab keskkonnast saabuvat valgust neelata ja koorikloomavastsel seeläbi ümbruskonnast pildi ette saada.

Palmer ja ta kolleegid uurisid lähemalt mageveelise eluviisiga Rosenbergi kämmalkreveti (Machrobrachium rosenbergii) vastseid, tarvitades selleks skaneerivat elektronmikroskoopi ja muid kavalaid optikaseadmeid.

Nad tegid kindlaks, et pigmendirakke katvad rakud sisaldavad neil olenditel nanomõõtmelisi kristallkerakesi, mis võimaldavadi rakkudel valgust tugevalt peegeldada ja hajutada. Piltlikult võib öelda, et vastsetel on silmas väike helkur.

Selgus ka, et vastsed suudavad neid helkureid ka natuke reguleerida, nii et sinakamas vees peegeldavad nad paremini sinist valgust ja rohekamas rohelist.

Kogu valgusspektrit ei olegi ju mõtet ühtlaselt hästi peegeldada, kui keskkonnas kogu spektrit ühlaselt ei leidu. Nii saavad vastsed ujuda ringi mitmesugustes veekihtides ja veekogusoppides, kohandades oma katsepeegeldusi just parajasti kehtivate valgustingimustega.

Teadlaste sõnul võiks koorikloomavastsete silmahelkurite nanostruktuuri jäljendades leida tulevikus võimalusi näiteks päikeseenergia tõhusamaks ammutamiseks päikesepaneelides või ka maalrivärvide keskkonnasõbralikustamiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.