Eesti teadlaste nutisõrmus võib tulevikus korgijoogist päästa
Tartu Ülikooli teadlastel valmis korgijooki tuvastava nutika sõrmuse prototüüp Hedgehog. Eri vedelike ainulaadsel sõrmejäljel põhinev sõrmus võimaldab öelda, kas näiteks mahl või õlu sisaldavad uimasteid või ravimeid.
Korgijook tähendab, et pidulise joogi sisse on tema teadmata segatud uinuteid, enamasti GHB-d. Saadud kokteili tuntakse ka vägistamisdroogi nime all, sest uimastatud inimest on kerge ära kasutada. Nüüd pakub Tartu Ülikooli andmeteadlaste nutisõrmus peokelmide eest uutmoodi kaitset.
"Nutisõrmus põhineb valguse mõõtmise tehnoloogial. Põhimõtteliselt on need lihtsalt valguskiired. Mõte on selles, et saame valgussensoritega määrata joogi sõrmejälje. Kui see hiljem erineb, saame teada, kui joogi sisse on midagi segatud," selgitas lausandmetöötluse kaasprofessor Huber Flores.
Palja silmaga või nuusutades on korgijooki tuvastada väga keeruline. Kel Hedgehog sõrmus sõrmes ja nutitelefon taskus, saab aga uimastit vältida, ühtegi lonksu joomata.
"See on tõsine ühiskondlik mure. Oma sõrmusega tahamegi inimesi sellise ohu eest kaitsta," tõdes lausandmetöötluse nooremteadur Zhigang Yin.
Sõrmuse protoüüp koosneb tema sõnul valgussensoritest ja analüüsikiibist ning kasutab nutitelefoni. "Valgussensorid leiavad joogi sõrmejälje, kui jooki sensoritega kompida. Analüüsikiip saadab info nutitelefoni ja nutitelefon ütleb sulle, kas jooki on midagi segatud," kirjeldab Yin.
Hedgehog tunneb joogi sisse segatud aine ära 89-protsendise kindlusega. Rohelise näoga teavitus tähendab puhast ja punane millegagi segatud jooki. Kuna sõrmus kasutab valgussensoreid, suudab see korgijooki leida ainult läbipaistvast või poolläbipaistvast nõust.
Floresi sõnul on korgijooki joonud inimesel tavaliselt aega viis kuni 20 minutit. "Selle ajaga saab ta oma telefonist joogi puhtust kontrollida. Nii jääb tal piisavalt aega kellegi hoiatamiseks," selgitas Flores.
Praegu on tegu alles prototüübiga. Lõplikul versioonil käepaela osa kaob ja peoline saab kanda ainult sõrmust. Millal Hedgehog piduliste sõrme võiks jõuda, sõltub aga Huber Florese sõnul arendustöö rahastusest.
Nutisõrmuste tehnoloogia kui selline pole küll iseenesest uus, ent praegu paigutatakse sensorid reeglina sõrmuse siseküljele. Nii mõõdavad need näiteks inimese pulssi või kehatemperatuuri. "Oma töös pöörasime selle disaini tagurpidi, et sõrmus võiks saada mõõtmistulemusi ümbritsevatelt objektidelt – siinkohal siis jookidest," märkis Flores.
Huber Flores ja kolleegid kirjutavad oma tööst kogumikus HotMobile '23: Proceedings of the 24th International Workshop on Mobile Computing Systems and Applications.