Microsofti juht Satya Nadella ennustab tehnoloogiaettevõtetele järgmiseks paariks aastaks raskeid aegu. Seetõttu on kõigil põhjust muretsemiseks. Tegemist pole pelgalt spekulatsiooniga. Eelmise aasta kevadel algas IT-ettevõtetes vallandamiste laine. Võrreldes varasemate perioodidega oli esialgu kasv suhteliselt tagasihoidlik. Aasta lõpuks on töö kaotanud töötajate arv umbes kümnekordistunud.

Värskeim näide on Amazon. Firma teatas mõne nädala eest, et kavas on töötajate arvu vähendada umbes 10 000 inimese võrra. Värske täpsustus tõstis näitaja 18 000-le. Samas vaimus oli keeruline vältida umbes kuu aja tagust meediasündmust, mille käigus ilmus Twitteri uus omanik tööle kraanikausiga. Firmajuht lubas koondada 75 protsenti töötajatest. Praeguseks ongi juba umbes pooled lahkunud. Meta juht Zuckerberg vabandas investorite ees oma vigade pärast, aga vallandas hoopiski 11 000 töötajat. Vallandamislaine oli ettevõtte ajaloo suurim.

Satya Nadella ja teiste IT-sektori juhtide muresid tasub kõigil kuulata. Nii saame teada, mis meid ees ootab. Probleem ei ole poodniku ega kingsepa kasutatava tarkvara töö häirumises. Need ei kao kuhugi. Kadu tabab süsteemides liikuvat teavet. Informatsiooni, mis puudutavad ärilisi tehinguid, sest IT-sektori hädade põhjus asub üldises majanduse jahenemises.

Erinevalt tavalisi kaupu ja teenuseid tarnivatest ettevõtetest hinnatakse IT-sektori ettevõtteid veel müümata, s-o nende tuleviku potentsiaali põhjal. Tähendavad ju sõnad sirgjooneliselt, et sektori firmade toodanguks on informatsiooni tehnoloogia. Nende töö on leiutada üha tõhusamaid andmete töötlemise tehnoloogiaid. Tehnoloogiaid, millede arendamine on kallis, aga mille tasuvus asub tulevikus.

Kui aga majandus jahtub, liigub maailmas vähem andmeid. Aeglustub vajadus ja suutlikkus hankida uusi tootmisega seotud tehnoloogiaid. Selle asjaoluga arvestavad juba praegused IT-ettevõtted, asudes koondama peagi mitte vajalikke töötajaid.

Aeglustumine ei tähenda innovatsiooni katkemist. See oleks kõrgtehnoloogia ettevõtetele eluohtlik, sest kriisist väljumiseks vajatakse uusi ja innovaatilisi tooteid. Nende arendamist ei tohi pooleli jätta. Keegi ei tea aga, kui kaua kulub aega, kuni uut vajatakse.

Nadella hinnangul on tehnoloogiaettevõtete pikaajalised kasvuväljavaated tugevad just uutes tehnoloogiates, nagu tehisintellekt ja pilveteenused. Tema sõnade järgi "saabub tõus pärast mõningast valu". Microsofti juhi tänaste arusaamaade järgi on "järgmised kaks aastat ilmselt kõige keerulisemad, sest lõppude lõpuks tegime pandeemia ajal suure kiirenduse, millele järgnev nõudlus on mõnevõrra normaliseerunud´. Lisaks on riigis ja suures osas maailmast tõeline majanduslangus", märgib Nadella.

Võimalik, et hoogustuv kriis korrigeerib IT-sektori tööhõivet alla poole. Seni paljudes peredes potentsiaalse haridustee valikutes domineerinud eriala tulevikku võivad mõjutada kaks Nadella sõnumit. Seoses kriisiajaks valmistumisega märkis peadirektor, et sõltumata sellest, kas see puudutab neid kui Microsofti või tehnoloogiasektorit laiemalt, on väga-väga oluline vaadata endasse ja küsida, kas ettevõtte tegutsemise tõhusus on konkurentsivõimeline?

Enamasti lahendatakse tõhusust töötajate arvu vähendamisega ja olemasolevate koormuse tõstmisega. Võib küsida, kas praegu töötuks jäänud inimesed saavad oletatava kahe aasta pärast töö tagasi.

Sellele leiab vastuse varasemast sõnumist seoses tehisintellektiga. Olgu meenutatud värske uudis teadusajakirjast Science, milles kirjeldati programmeerimisoskustega tehisintellekti osavõttu umbes 5000 inimesest osalejaga programmeerimisvõistlusest. AlphaCode'i nime kandev süsteem jättis nõudlikus koodi kirjutamise võistluses seljataha enam kui pooled inimprogrammeerijad.

Pole sugugi võimatu, et masin tegeleb nüüd ise oma nõrkuste kõrvaldamise ja tugevuste edendamisega. Süsteemi arendajaid üllatas endidki masina koostatud programmvara innovaatilisus.

Öeldule võib läheneda pessimistlikult. Selleks on põhjust, kui jääda vanade arusaamade juurde. Satya Nadella pakub välja uuenduslikku mõtlemist. Äratundmist, et tehnoloogiatöökohad ei ela ainult tehnoloogiatööstuses. Kuna tehnoloogia puudutab kõiki ärivaldkondi, on pea iga ettevõte ka tehnoloogiaettevõte. Seetõttu on tehnoloogiapõhiste töökohtade arv tegelikult suurenenud just IT-välistes valdkondades, nagu finantsteenused, energiaettevõtted, tervishoid, jaemüük ja tootmise valdkonnad.

Nii mõeldes on võti just uuenduslikult mõtlevate IT-sektori väliste ettevõtete käes, kes peaks, või on sunnitud majanduslanguse ajal seniseid ärimudeleid ümber vaatama. Sealhulgas arendama töötajate oskusteavet väljapoole vanadest ärimudelitest. Kui ise ei taha, siis süvenev kriis ilmselt sunnib.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".