Elon Musk tutvustas reedel maailmale eelmise aasta augustis väljakuulutatud humanoidrobot Optimuse loodet. Keda antud sõnavalik ehmatab, olgu selgitusena toodud, et loode on embrüost edasi arenenud eostusvilli. Oleme selle etapi kõik läbinud. Embrüo on mitmerakulise organismi arengu algstaadium. Embrüonaalne areng on osa elutsüklist, mis algab vahetult pärast munaraku viljastumist. Loodet iseloomustab omadus eksisteerida iseseisvalt väljaspool emaihu.

Bioloogilise paljunemise loogika rakendamine robotite peal võib tunduda eksitav või vähemalt enneaegne. Siiski, antud uudise puhul peaks mahtuma võrdlus lubatud fantaasia piiridesse. Seda enam, et oleme teel robotirikkasse ajastusse, milles orienteerumiseks puudub varasem kogemus koos arusaamist toetavate käsitlustega. Nõnda on tuleviku kompimiseks otstarbekas koostada erinevatele ideedele rajatud stsenaariume.

Kuivõrd tulevik erineb minevikust, siis mida rohkem erinevad pakutavad ideed argimõtlemisest, seda tõenäolisemalt võib stsenaariume või vähemalt nende osiseid sündida. Taolisele julgele mõttemängule peaks innustama õpetlik kogemus, vaadates kõigest paarikümmend aastat tagasi ja küsida, mida praegusest ette nähti ja kui palju on selles kõiges üllatuslikku.

Nõnda tasub lisaks inseneeria probleemidele mõtelda robotite tulevikule läbi võimalikult erinevate ja üllatavate prismade. Mõelgem siis julgelt edasi. Eelmise aasta suve lõpus esitles Elon Musk Optimust, teise nimega Tesla Boti kui visioonitootest, mille tähtsus ületab suuresti tema juhtimisel hoo sisse saanud revolutsiooni automaailmas.

Omapoolse toe sellesse uskumiseks pakkusid mitmed autoriteetsed ekspertarvamused. Need ei kiitnud ideed heaks, vaid tegid seda maha. Tasapisi kujutab see juba klassikaliseks kujunevat märki millegi ebatavalise teoks saamisest.

Eksperdiks peetakse olemasolevat hästi tundvat spetsialisti. Temalt nõu küsimine tähendab valdavalt ajaloo kordamist. Teadusajakirjas Nature avaldatud analüüsis leiti, et kõrgelt hinnatud eksperdid pole tavaliselt hinnangute andmisel algajatest paremad. Mõnede ekspertide arvamused soovitati üldse kõrvale jätta. Kuna me ei tea, kelle arvamusi peaks ignoreerima, langeb fantaseerimise koormus meile endile. Pealegi pole ju meie hinnangud kehvemad.

Oletame, et Muskil on õigus ja Optimus on teenäitaja meile veel võõristavasse maailma. Olgem siis tähelepanelikumad, sest eelmisel reedel aset leidnud tutvustus sisaldas veel paari vihjet. Aastataguse Tesla Bot Optimust esimest korda tutvustava sündmuse ajal astus lavale üllatavalt nõtke tegelane.

Kellegi pead võis läbida hetkeks mõte, et Musk on saladuskatte all saavutanud midagi enneolematut ja laval ongi inimese moodi robot. Õlgadeni hõbedaselt sätendava ja sealt peani neelavalt mustas kostüümis oli siiski inimene. Kerge šokk ja pettumus mõju ilmselt kommentaatoritele ärritavalt ja nad asusid firmajuhi kallal virisema. Võib vaid oletada, kas teistsuguse asjade käigu puhul olnuks nad esmalt hirmust kanged ja seejärel ikkagi virisenud.

Peituv mõte on siiski muus. Eelmisel reedesel esitlusel oli laval päris robot. Masininimene oli siiski habras. Kahejalgne kätega masin liikus lapseliku ettevaatlikkusega ja tegi pealtvaatajate suunas paar häbelikult aeglast lehvitamise moodi liigutust. Seda saatvad insenerid kinnitasid, et need olid seda toetava kraana ja juhtmete kaudu kontrollivate inimeste toetuseta roboti esimesed iseseisvad sammud.

Sellest piisas, et kriitilised hääled asuksid oma tööd tegema. Nad osutasid Toyota ja Boston Dynamics'i palju jõulisemalt jooksvatele ja hüppavatele robotitele, andes mõista, et Elon Musk pole teinud midagi erilist ja on selle asemel õhku täis hoopleja. Kibestunud ja tänitavat reaktsiooni võib pidada vist inimese tavapäraseks omaduseks. Asjaolu ei lasegi tal vaadata hetke mugavusesegasest hirmust kaugemale.

Püüaks olla vabam ja fantaseerida sündmuse taga peituvate varjatud vihjetega. Eelmisel korral oli laval roboti pähe inimene, aga seekord juba masin. Silmatorkavalt beebiliku kohmakusega habrast olevust võib võrrelda äsja ilmale tulnud lootega, süsteemiga, mis on saavutanud omaduse eksisteerida iseseisvalt väljaspool emaihu. Pole ju teada, kas eelmisel korral oli inimene mees või naine. Oletagem, et tegemist oli naisega ja näeme seeläbi kontiinumit, milles sünnitas inimene roboti.

Keegi pole väitnud, et intellekt peab tekkima inimese moodi struktuuridel või meenutama inimesele omast käitumist. Intellekt on võime saavutada muutuvates tingimustes soovitud tulemusi. Eksperimentides erinevate loomsete rakkudega on näidatud, et nendel bioloogilistel, aga ajuta masinatel esineb intellekt. Küll madalam kui meile tavapärane kõrgem mõtlemine, kuid ikkagi! Peamiseks eeldus on õppimisvõime. Sama on demonstreeritud mikromasinate peal.

Optimuse sündmuse kolmas vihje on tehisintellekt. Laval olnud insenerid lubasid, et kehaliselt on see veel saamatu, aga kõikideks inimese moodi liigutusteks valmis robot asub nüüd õppima.

Google'i loodud maailma võidukaimal malerobotil Alfazerol kulus nullist alates ületamatu kompetentsi saavutamiseks kõigest neli tundi. Lühildase ajaga selgitas masin iseseisvalt välja mängureeglid ja mängis enda vastu miljoneid partiisid. Nõnda oodakem torisemise asemel põnevusega järgmise aasta Optimuse lavale astumist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".