Kunagine kuu andis Saturnile rõngad ja viltuse telje
Nii nagu Ikarosel oli ohtlik lennata Päikesele liiga lähedale, nii oli Chrysalisel ohtlik kanduda liiga lähedale Saturnile.
Ühel hetkel see siiski juhtus, Chrysalis sattus hiidplaneet Saturni gravitatsioonist heiastatud tugevate loodejõudude haardesse ja need rebisid ta pihuks ja põrmuks; pihust ja põrmust, täpsemalt öeldes purust ja tolmust aga tekkisid Saturni ümber ilusad rõngad – neid võime meie ajalgi pilvituil öil läbi teleskoobi imetella.
Piltlikult võib öelda, et Chrysalis oli justkui liblikanukk, millest sai läbi kannatusrohke moonde gaasplaneedile kaunis rõngastu. Teaduslikumalt väljendudes oli Chrysalis Saturni kunagine kaaslane ehk kuu, ja värske teadusuuringu järgi toimusid eelkirjeldatud dramaatilised sündmused umbes 160 miljonit aastat tagasi.
Jack Wisdom Ameerika Ühendriikidest Cambridge'ist Massachusettsi Tehnikainstituudist ja ta kolleegid jõudsid eelkirjeldatud stsenaariumini, kui uurisid küsimust, miks näivad Saturni rõngad olevat tekkinud kosmilises mõõtkavas alles päris hiljuti, suurusjärgus sadakond miljonit aastat tagasi. Nemad panid kunagisele kuule ka kauni nime, mis tähendab liblikanukku.
Rõngamaterjali pärinemist kunagisest kuust on ette pandud ju varemgi, kuid Wisdom ja ta kaaslased koostasid nüüd arvutusmudeli, mis on saanud lähteandmeid muu hulgas kosmosesond Cassini tehtud vaatlustest ja mõõtmistest Saturni süsteemis.
Mudel näitas, et Chrysalis, mis oli hiidplaneedi ümber miljardeid aastaid edukalt tiirelnud, sattus ühtäkki gravitatsiooniliselt kaootilisse vööndisse, kus tal tuli ette mitu lähimöödumist Saturni suurimast kuust Titanist ja praegu suuruselt kolmandast kuust Iapetusest.
Ebastabiilsus paiskaski Chrysalise lõpuks Saturni enda lähedale. Suurem osa purunenud Chrysalise ainest langes Saturnile, aga umbes ühest protsendist moodustusid planeedile ta tunnuslikud rõngad.
Wisdom ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et nende mudel seletab lisaks ka seda, miks on Saturni pöörlemistelg nii viltu, tervelt 27 kraadi. Kalle on tekkinud kõigi Saturni kunagise kuude ja planeet Neptuuni gravitatsioonilisel koosmõjul; kalde tekkeks ta olemasoleval kujul oli vaja ka Chrysalise kaasosalust.
