TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa selgitas saates "Terevisioon", et Soodla veehoidla on täpselt see, mida nimi ütleb: vee hoidmise koht. Kui vett looduslikult vähem peale tuleb, on tänu sellele Tallinna inimestel ikkagi juua ja saab toota hüdroelektrit.

Veehoidlat võib Terasmaa sõnul võrrelda talvekartuliga: alguses on kelder täis ja ajab suisa üle. Kevadel hakkab küll tühjaks saama, aga selleks, et järgmisel aastal saaks jälle kartulit, tuleb natuke seemnekartulit alles jätta. Sama on professori sõnul vee ökosüsteemiga.

"Kui me ta täiesti kuivaks laseme ja vee ökosüsteem ära kaob, siis kaotame väga tähtsa teenuse: vee puhastusteenuse, mida ökosüsteem pakub. Seetõttu võib kerkida vee hind, sest vett on vaja rohkem puhastada," rääkis professor. Seega on veetase oluline ka ökoloogilise tasakaalu hoidmiseks.

Soodla veehoidla on eriline selle poolest, et selle veetaset ei saa taastada, vaid see peab ise taastuma. Veehoidlasse toob vee Soodla jõgi ja see sõltub jõe vooluhulgast. Terasmaa rääkis, et aasta esimese kaheksa kuuga ehk siis jaanuarist augustini on sadanud sel aastal jõe valgalal natuke alla 300 millimeetri. Norm on tavaliselt 500 millimeetrit.

Professor ütles, et olukorra tõttu peaksime mõtlema vee kokkuhoidmise peale, sest vett on tõesti vähe. "Meil on Eestis selline suhtumine, et meil sajab palju ja pigem on probleem sellega, et peame vett kiiresti ära suunama. Lugege või Tammsaaret: ainult üks kraavikaevamine käib. Tegelikult seoses kliimamuutustega on muutunud sademete režiim üha ebastabiilsemaks," sõnas ta.  

Kuigi Eestis võib olla sademete aastasumma endiselt enam-vähem sama, mis varem, siis Terasmaa sõnul on oluline seegi, millal vihma sajab. Kui sademed tulevad korraga ja suure paduvihmana pärast põuda, siis ei ole sellest suurt kasu, sest vesi kantakse kohe merre ja põhjavette midagi eriti ei imbu.

"Mida me peame kõik hakkama harjutama ühiskonnana, on kohanemine kliimamuutustega. Vältida seda ei saa ja eks me tarbime ikka vett, aga kokku hoida saab alati. Me oleme vee suhtes priiskava ja küllusliku eluviisiga harjunud igal juhul," ütles ta.

Vett saab kokku hoida lihtsate harjumuste muutmistega. Terasmaa avaldas lootust, et tänapäeval hambaid pestes paneb igaüks juba kraani kinni, aga taolisi nippe on veelgi. Näiteks on oluline, kas panna kraan tööle enne, kui hakata käsi seebitama või lastakse veel joosta alles siis, kui käed on juba seebised. Terasmaa sõnul tasub alustada kasvõi sellistest väikestest sammudest.

"Kliimamuutused on alanud ja see, mida me praegu püüame inimkonnana ette võtta, näiteks vähendame kasvuhoonegaase või vähemalt proovime seda teha, ega see meie põlvkonda enam kuidagi ei aita. Need muutused, mis on alanud, need käivad ja meie peame kohanema," sõnas ta.  

Terasmaa ütles, et loodetavasti me vee osas Eestis ikkagi väga kehva seisu ei satu. Ta tõi näite, et Tartu Ülikoolis tehtud mudelid näitavad, et sajandi lõpuks suureneb Eestis sademete hulk umbes viiendiku võrra. "Tuleb aga vaadata kogu vee bilanssi. Samal ajal tõuseb ka temperatuur ja siis suureneb aurumine ehk vesi läheb kiiremini ära," lausus ta.

Kui saju muster on ebaühtlane ja korraga tuleb suur paduvihm, siis võib küll kuu norm mõne tunniga täis sadada, aga inimestel sellest kasu pole. Veel üks mure on seotud talvedega. Talv on see aeg, mil meie laiuskraadidel toimub vee kogunemine. "Tuleb lumi, samal ajal on aurumine väike, kevadel sulab ja täidab kõik reservuaarid ja toidab rohkelt ka põhjavett. Kui seda aga ei ole, on soojad lumevabad talved, siis meil hakkab järjest rohkem vett puudu jääma," ütles ta.

Professor rääkis, et kõige suurem motivaator nii energia- kui vee kokkuhoiul on selle hind. "Mida kõrgem hind, seda rohkem hoitakse kokku. Nii ta paraku on," nentis Terasmaa.

Soodla veehoidla lähituleviku määravad tema sõnul lähikuud. "Eks talv otsustab, kas järgmine suvi on veehoidlas teistsugune pilt," ütles professor.

Soodla veehoidla on veehoidla Harjumaal Anija vallas. Nii Soodla veehoidla kui ka Paunküla veehoidla Ülemiste järve kõrval on mõlemad Tallinna inimestele vee reservuaarideks.