Gibonlaste sugukonda kuulub tänase liigituse järgi paarkümmend liiki, kes elutsevad Aasia troopikametsades Indiast Indoneesiani.

Nüüd Kagu-Hiinas Yunnani provintsis Yuanmou piirkonnas päevavalgele tulnud osaline koljufossiil koos hammastega kuulub liigile Yuanmoupithecus xiaoyuan.

Fossiili uuringu tulemused annavad alust arvata, et just sellest liigist kõik tänapäeva gibonlased põlvnevadki.

Xueping Ji Kunmingi Zooloogiainstituudist ja ta kolleegid hindasid fossiili vanuseks seitse-kaheksa miljonit aastat. Seni leitud sama liigi fossiilide vanus ei ole ületanud kaht miljonit aastat.

Ji ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas Journal of Human Evolution, et hammaste ja ülalõualuu ehituse põhjal otsustades oli Yuanmoupithecus enam-vähem tänapäevastegi gibonite kasvu ja kaalus umbes kuus kilogrammi.

Yuanmoupithecuse fossiilileiud on väga haruldased, mistõttu on seni olnud raske kokku saada piisavalt andmeid, et olla kindlad tema suguluses meie aja gibonlastega.

Ji ja kaasautorid väidavad samas ka seda, et üks teine loomaliik, Kapi ramnagarensis, keda on varem üheainsa Indiast leitud purihamba põhjal peetud kõigi gibonlaste ühiseellaseks, ei kuulugi tegelikult üldse gibonlaste sekka.

Kõige seniseks teadaoleva alusel pakuvad autorid välja, et gibonite eellased lahknesid suurtest inimahvlastest ehk orangutanide, gorillade ja ka inimeste eellastest 17–22 miljonit aastat tagasi.

See aga tähendab, et gibonlaste põlvnemisloole ei ole vähemalt kümmekonna miljoni aasta ulatuses fossiilset materjali praegu juurde pakkuda.

Kuid mõnedki head leiupaigad on seni veel läbi uurimata, teised paigad küllap isegi üles leidmata, nii et inimeste teadmised oma lähisugulaste kohta loomariigis saavad edaspidi kindlasti täiendust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.