Juba augusti alguses leidsid Hiiumaa jahimehed metsast karu jälgi. Jäljed valmistasid palju elevust, sest viimati nähti Hiiumaal karuotti 36 aastat tagasi. Eelmisel nädalal jäi mõmmik lõpuks söödaplatsi juures rajakaamerasse.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ütles, et üldiselt rändavad loomad mandrilt Hiiumaale üle Vormsi saare. Ta rääkis, et karu on vastupidav ujuja ja idee poolest võiks Hiiumaale ujuda ka ühe hooga.

Zooloog Uudo Timm ütles, et üldiselt on karud üksikud seiklejad. "Kõige tõenäolisem on, et teised karud ajasid noore isakaru oma sünnikohast välja. Eks karu otsis siis sobivat kohta omale," lausus Timm.

Kokku elab Eestis praegu umbes tuhatkond karu. Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil ütles, et mõmmikute arvukus nii suur ei ole, et neil mandril eluruum otsa saaks ja uut pelgupaika tuleks saartelt otsida.

Suured isakarud kindlasti häirivad jooksuajal noori karusid, aga vast seepärast mesikäpp rännakut ette ei võtnud. "Noortel karudel, aga ka teistel liikidel, on komme, et nad lahkuvad vanematekodust ja lähevad omale uusi elupaiku ja kaaslast otsima. Rännakute ajal võivad nad sattuda igale poole," sõnas Männil.

Kuna karud on üksildase eluviisiga loomad, siis Hiiumaale ujunud karu teistest mõmmikutest ilmselt puudust ei tunne. Kui kauaks mesikäpp Hiiumaale jääb, on raske ennustada. Zooloog Uudo Timm arvas, et ilmselt võtab mõmmik teekonna mandrile ette siis, kui käes on aeg paariline leida.

"Kui ta on veel noor ja sigimismõtteid ei mõlguta, siis on tal Hiiumaal väga turvaline ja rahulik, sest ükski suurem isakaru teda ei kimbuta. Ta võib Hiiumaal rahulikult elada ja kui sigimisikka jõuab, siis hakkab ringi vaatama," lausus Timm.

Andres Lillemäe arvas ka, et kuna Hiiumaale rännanud karu on noor, siis tal veel pulmamõtteid ei ole. Seega võib ta Hiiumaal rahulikult kolm-neli aastat rasvavarusid täiendada. "Kui ta ei leia saarel sobivat talvituskohta või toitu jääb väheseks, siis loomulikult ta liigub edasi, aga kui on süüa, siis võib ta paigale jääda," rääkis Lillemäe.

Peep Männil ütles, et hiidlastel karu karta vaja ei ole. "Hiiumaal on üks karu, aga samas mõnes teises kohas Mandri-Eestis on sama suure ala peal 100 karu," sõnas ta. Liiatigi on Euroopa karud Männili sõnul väga rahumeelsed ega taha inimest rünnata.

Metsas jalutades tasub häält teha, siis läheb karu ise eemale, sest ega temagi taha inimesega kokku sattuda. Kui aga kokku juhtutakse, tasub säilitada rahulik meel. Jahimees Andres Lillemäe soovitab, et mõmmikuga tuleks rahulikult kõneleda ja selg ees temast taganeda. "Emakaru poegadega on küll väga agressiivne. Kui karu saagiga müttab ja talle siis peale satutakse, võib ta ka agressiivne olla, aga tavaliselt ta püüab inimese eest ära minna," lausus Lillemäe.  

Timm ütles, et iseasi on see, mida karu Hiiumaal korda saatma hakkab. "Kuna Hiiumaal karusid ei ole, siis ei pruugi ka mesitarude ümber olla elektrikarjuseid nii nagu mandril. Kui mandril karjust ei ole, siis on loterii, kas karu satub mesitarude juurde või mitte. Kui satub, siis loomulikult ta ei ütle meest ära," rääkis Timm.