"Teadus ei ole usk, vaid vahend ja mõtteviis – tahame teada, kuidas maailm toimib, et teha paremaid otsuseid," lausus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Arutelul uuriti, kuivõrd peaks teadus olema kasulik. Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik ütles, et kui inimestele jääb mulje, et teadlased tegelevad segaste asjadega, siis see tuleb sellest, et tulemusi ei ole kohe näha. Tema meelest sõltub palju ka sellest, kuidas inimestele teadlaste tööd selgitada. "Mitte ainult öelda, et avastasime uue geenivariandi, vaid milliseid probleeme see lahendada aitab," lausus ta.

Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur tõi näite, et kui teadus peab olema kohe kasulik, oleksid ökoloogid näljas. "Praeguste teadlaste roll on tagada, et 200 aasta pärast oleks teadlastel kindlus, et nad tegelevad vajalike teemadega," rääkis ta.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma meelest on teadusest alati kasu. "Ma ei tea ühtegi teadusega tegelevat inimest, kes seda ei usuks – see iseloomustab teadust," lausus ta. Küll aga mõistetakse kasu erinevalt. Ta tõi näite, et kogu meie kõrgharidussüsteem on üles ehitatud sellele, et teadus on rakenduspõhine.

Fischerit motiveerib tunne, et tema tegevus aitab maailma natukenegi paremaks muuta. "Kasulikkus ei ole alati mustvalge. Näiteks alusteaduste puhul viib seegi edasi, kui saame millestki veidi paremini aru või kasu pole kohene. Teadus loob võimalusi," lausus ta.

Omaette küsimus on seegi, kuidas viia inimesteni teadmine, et miski ei pruugi homme juhtuda, vaid kümne aasta pärast. Fischer rääkis, et kui ministeerium tellib projekti eesmärgiga tulemusi kohe kasutada, on lihtne. "Aga teadus on protsess ja vahel selgub protsessi käigus, et miski muu on veel parem," sõnas ta.

Noorma sõnul sünnib järjest enam Eesti teadust lähteülesandest. "Eesti Teadusagentuuri rahastuse osakaal on vähenenud 16 protsendini, aga teaduse rahastamine on oluliselt suurenenud ja paljuski tänu riigi tellitud uuringutele. Riik toetab ka ettevõtteid, et nad teadlasi kaasaksid," sõnas ta. Annely Alliku sõnul on see hea, kui riik tellib rohkem rakendusuuringuid, sest nii saab teha targemaid otsuseid.

Arutelule räägiti ka sellest, kuidas tekivad olukorrad, kus teadlased ei ole ühel meele. "Eri arvamused võivad olla, aga ma ei tea ühtegi teadlast, kes näiteks kliimasoojenemist kui nähtust eitaks," sõnas Mihkel Kangur.

Noorma rääkis, et teaduses ei käi nii, et teadlased vaidlevad ja otsustavad, mis on vale. "Kliimamuutuste arutelu võib alata ühe või teise teadusliku diskussiooniga. Ühel hetkel peavad riigid tegema valikuid planeedi kaitseks ja kokkuleppele jõudmine võtab väga kaua aega," lausus ta.

Alliku sõnul tuleks kaasata rohkem sotsiaalteadlasi, et ühiskond tuleks kaasa vajalike muutuste ja otsustega. "Teadlase sõnum ongi keeruline ja seda ei saa liigselt lihtsustada," ütles ta.  

Oluline roll on ka haridusel.  Noorma ütles, et  peame kõik olema targemad. See on aga suur koormus nii haridussüsteemile kui ka igaühele isiklikult. "Ärme sildista, vaid otsime võimalusi, et inimesed oleksid koostööaltimad. Üleüldine tarkuse tõus päästab meid."

Mihkel Kangur ütles, et ta tunnustab tööd, mida tehakse koolis tippudega. Ent on vaja jõuda ka nendeni, keda ei huvita teadus või kellel pole sellele nii head juurdepääsu. "Kui teadus on erialadeülene, kas see peegeldub ka koolihariduses? Kui õpilane ei oska suurt pilti kokku panna, saamegi inimesed, kes vihkavad matemaatikat."

Koroonakriisis toimis see Annely Alliku sõnul hästi, et teadlaste sõnum sai viidud poliitikakujundajatele ja ka edaspidi võiksid teadlased nõustada otsustajaid. "Valdav ei peaks olema mitte pime teadususk, vaid teaduslik mõtteviis ja arusaam maailma toimimisest," lausus ta.

Anu Noorma ütles lõpetuseks, et kõige suurem väljakutse Eestile on rohkem tarku inimesi ja lahendusi, aga ka usalduse kasvatamine. "Kuula teadlast ja oma valdkonna eksperte, minister," lausus ta.

Arutelul "Kas teadlane suudab jääda selgeltnägijaks?" vahetasid mõtteid Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur ja Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. Modereeris teaduskeskuse Ahhaa juhatuse esimees Andres Juur.