Harilik rändkrabi elab looduslikult Atlandi ookeani rannikul Kanadast kuni Brasiilia põhjaosani. Mudakrabi leiti Eesti rannikumerest esimest korda 2011. aastal Pärnu lahest. Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse teadur Redik Eschbaum rääkis, et ju ta siia alguses laevade ballastveega tuli ja kuna Läänemeri talle hästi passib, on ta siin ka kanda kinnitanud. "Pärnu lahes merepõhi krõbiseb neist. Neid on nii palju," lausus ta.

Merebioloog Jonne Kotta ütles, et kuna suved on viimasel ajal olnud soojad, sigivad krabid väga edukalt ja nende arvukus kasvab kiiresti. Kui teda esimest korda Pärnu lahest leiti, oli merepõhjas vaid üksikud krabikesed. Aasta hiljem oli krabisid samas paigas palju enam. "Sel suvel hindasime nende asustustihedust Pärnu lahes ja leidsime päris palju piirkondi, kus krabisid on üle saja isendi ruutmeetri kohta. See on tohutu mass," sõnas ta.

Seega on mudakrabi suutnud Eestis edukalt kanda kinnitada. "Eelmisel aastal leidsime Matsalust vaid ühe tillukese noorlooma. Selle täiskasvanud leiu alusel tundub, et krabi on Matsalu lahte püsima jäänud ning on oht, et nende arvukus kasvab nüüd sama suureks kui Pärnu lahes," lausus Kotta.

Seda, et krabid oleksid Matsalu lahte välismaalt sattunud, Kotta tõenäoliseks ei pea. Ilmselt sattus ta siia Pärnu lahest. Kotta kirjeldas, kuidas noored krabikesed võivad kinnituda merevetikate külge ja nendega koos triivida teistesse merepiirkondadesse. Näiteks Matsalu lahte. "Piisab sellest, et tuleb üks suuremat sorti torm, mis kisub vetika kivi küljest lahti ja kuhu vetikas triivib, sinna satub ka krabi," rääkis merebioloog. Kui uus piirkond on krabile sobilik, jääb ta ellu.

Matsalu laht on krabidele Kotta sõnul kindlasti soodne elupaik. Lahte suubub veerikas jõgi ja see krabile meeldib, sest seal on tema jaoks palju toitaineid. Laht peab olema ka madal, et suvel oleks soe.

Eesti tingimused on mudakrabi jaoks Kotta sõnul ideaalsed. Eriti Pärnu ja Matsalu laht. Krabile peaksid sobima võrdlemisi hästi ka Haapsalu ja Narva laht. Viimases küll on veidi külmem, aga sinna suubub Narva jõgi, kust tuleb krabile ka palju head paremat söögipoolist.

Mudakrabi inimesele otsest ohtu ei kujuta, sest inimest ta ei ründa. Küll aga võib tema levik rannikumeres olulisi muutusi kaasa tuua. Kotta rääkis, et Pärnu lahes sõid krabid ära sisuliselt kõik meresetetes elavad karbikesed. Kuna karbikesed tagasid Pärnu lahes loodusliku isepuhastuse, olles justkui looduslikud filtrid, läks veekvaliteet oluliselt kehvemaks. "Veepuhastusjaamad peavad nüüd palju paremini vett puhastama, et tagada sama hea tulemus," lausus Kotta. Kuna looduse tasakaal on oluliselt häiritud, võib Pärnu lahes enam esineda ka veeõitsenguid.

Mudakrabi võib mõjutada ka kalavarusid, sest tegemist on gurmaaniga, kes ei ütle ära ka kalamarjast ja pisikestest kaladest. "Kõik need, kellest tal jõud üle käib, need ta ära sööb," iseloomustas Kotta krabi toitumisharjumusi.

Nii Kotta kui Eschbaum ütlesid, et mudakrabi on tulnud siia, et jääda ning tõenäoliselt ei kao ta kusagile. "Eks saame näha, mis ta levik kaasa toob, aga midagi väga head siit oodata pole," sõnas Kotta.

Redik Eschbaum ütles, et söögiks mudakrabi ei passi, kuigi mürgine ta ei ole. "Ta on 2-euro suurune ehk et nii väike, et sealt ei ole midagi süüa," rääkis ta.

Harilik rändkrabi võib kasvada kuni kahe sentimeetri laiuseks. Ta on rohekaspruun või oliivivärvi, sõrgade tipud on valged, sõrad on suuruselt ebavõrdsed ja eri kujuga.