Šveitsi teadlased on saanud uut tõendust, et just nii see ongi, olles uurinud satelliitidelt 38 aasta jooksul Alpidest tehtud pilte.

Maastiku rohenemist on varem täheldatud arktikas, nüüd aga on kindel, et sama nähtus käib suures mastaabis ka Alpides.

Sabine Rumpf Baseli Ülikoolist ja ta kolleegid keskendasid tähelepanu piirkondadele, mis on merepinnast kõrgemal kui 1700 meetrit. Nii said nad analüüsist välja jätta põllumajandusliku maakasutuse muutuse, mis võib olla veel omaette teema. Samuti jätsid nad vaatluste alt välja metsad ja liustikud.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Science, et uuritud maa-aladest on tervelt kümnendik kaotanud kunagise suvise lumikatte. Seejuures on aga tõenäoliselt muudelgi aladel vähenenud lumikatte paksus: kosmosest vaadates ei saa lume paksust määrata.

Veel tõdevad teadlased, et uuritud aladest tervelt 77 protsendil on ajavahemikus 1984 kuni 2021 suurenenud taimede biomass. Seda näitajat määrasid teadlased satelliitvaatlustega mõõdetava klorofülli hulga kaudu.

Mägede rohenemisel on lähemalt vaadates kolm eri tahku: esiteks levib taimkate sinna, kus seda enne üleüldse ei olnud; teiseks levivad madalamal kasvanud taimeliigid kõrgemale, seal varem kasvanud liikide sekka ja asemele; kolmandaks kasvab olemasolev taimestik kõrgemaks ja tihedamaks.

Umbes ühel protsendil vaadeldud maadest on aset leidnud aga hoopis niiöelda pruuninemine. See tähendab, et lumi ei ole asendunud mitte taimestiku, vaid palja maapinnaga. Seda nähtust esineb Alpides siiski märksa vähem kui näiteks Kesk-Aasia mägedes.

Mis saab Alpidest edasi, ei oska teadlased täpselt arvata. Vastuse peavad andma eelkõige vaatlused, sealhulgas satelliitvaatlused.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.