Riigikaitseõpetaja: patriotismi süstimisega noorte kaitsetahet ei suurenda

Kuigi gümnaasiumi riigikaitsekursusel harjutatakse ka relvakäsitlust, pole sõjaline ettevalmistus omaette eesmärk. Kui riigikaitseõpetus muutub liiga militaarseks, siis see võib anda vastupidise efekti, samuti ei veena tänapäeva noori isamaa-armastusele rõhumine, leiab Saue Gümnaasiumi ja Tallinna 32. keskkooli riigikaitseõpetaja Rene Rässa.
"Isamaaliste tunnete kasvatamise asemel selgitan pigem seda, kuidas sõjad ja konfliktid tekivad ja millised on nende ideoloogilised taustad. Paradoks ongi selles, et niimoodi ringiga liikudes ja laiemat tausta avades saavad õpilased riigikaitse vajalikkusest palju paremini aru," märkis Rässa.
Seega ei tuleks riigikaitseõpetust käsitleda sõjalise algõpetusena: "See kuvand võiks ära kaduda. Pigem võiks see aine olla heas mõttes kodanikuõpetus, kus selgitatakse, kuidas riigikaitse toimib ja milline on kodaniku panus sellesse. Riigikaitse algab igast inimesest endast ja sellest, kui korrektselt ta oma tegemistesse suhtub. Kui ta saab aru, kuidas maailm ümberringi töötab, siis ta mõistab ka riigikaitse ja selle juurde kuuluva sõjalise kaitse tähtsust," arutles Rässa.
Ukraina sõda on Rässa sõnul tekitanud õpilastes hulga küsimusi, mistõttu on ta aine sisu mõnevõrra ümber kujundanud: "Näiteks olen selgitanud põhjalikumalt, kuidas praeguse sõja taga ei ole lihtsalt üks hull mees, vaid aastakümneid toiminud ideoloogiline masinavärk."
Populaarne valikaine
Riigikaitset õpetatakse hetkeseisuga 136 gümnaasiumis ja 20 kutseõppeasutuses, mis moodustab kõikidest gümnaasiumidest ligikaudu 80 protsenti ja kõikidest kutseõppeasutustest 70 protsenti. Kokku saab aastas riigikaitseõpetust ligi 6000 õpilast, kellest umbes pooled on tüdrukud.
Ukraina sõda koolide huvi riigikaitseõpetuse valikainete nimekirja lisamise vastu kasvatanud ei ole. "Samas nendes koolides, kus riigikaitset juba õpitakse, on reeglina tegemist populaarsuselt esikolmikusse kuuluva valikainega. Teeme tööd selle nimel, et neid koole veelgi juurde tuleks, sügisest peakski mõned koolid lisanduma," kommenteeris kaitseressursside ameti peadirektori ülesannetes Anu Rannaveski.
Rannaveski lisas, et riigikaitseõpetus peaks aitama noortel mõista, et oma riigi püsimise nimel tuleb kõigil panustada: "Sõjaline riigikaitse on ainult üks osa riigikaitseõpetusest. Kõige olulisem on, et õpilane saaks aru riigikaitse ja julgoleku teemal toimuvatest aruteludest ja oskaks nendel teemadel kriitiliselt mõelda. Samuti on oluline, et õpilasest kasvaks patriootlik, eetiline ja vastustundlik kodanikuühiskonna liige," rääkis Rannaveski.
Koolitund mõjutab ajateenijate hoiakuid
Ajateenistuse läbinud noorte seas läbi viidud küsitlused on näidanud, et koolis riigikaitset õppinud noored tulevad ajateenistusse keskmisest positiivsemate hoiakutega ja on ajateenistuses saadud kogemusega rohkem rahul. "Samamoodi tuli välja, et noorte jaoks on oluline riigikaitseõpetuse, sealhulgas välilaagri kvaliteet," ütles Rannaveski. Ta lisas, et kui ajateenistuse kogemus on positiivne, siis minnakse ka reservteenistusse kõrgema motivatsiooniga.
Riigikaitseõpetuse ainekava järgi koosneb aine 70 tunnist, millest pool veedetakse klassiruumis ja teine poole välilaagris. "Kui enne võisid välilaagrit korraldada erinevad organisatsioonid, siis selle aasta algusest korraldab kõiki välilaagreid kaitseliit, mis peaks tagama selle, et laagri sisu on kõikide koolide puhul ühesugune," märkis Rannaveski.
Rene Rässa arvas, et välilaagri ühtlustamine tuleb ainele kasuks: "Üks kõige suurem probleem praeguse riigikaitseõpetuse juures on lähenemiste seinast seina kõikumine. Ma olen kuulnud hästi militaarsest lähenemisest, kus tundi alustatakse valvelseisakuga, ja sellistest, kus asju tehakse oluliselt vabamalt. Ka riigikaitselaagri puhul on esinenud sarnaseid kõikumisi."
Valikainena on õpilaste motivatsioon kõrgem
Riigikaitset hakati Eesti koolides õpetama 1927. aastal ja esimene riigikaitseõpik ilmus aastal 1933. Tänapäevases vormis jõudis riigikaitseõpetus koolidesse 1990. aastate keskel. Alguses õpetati ainet umbes 30-40 koolis, pikemaaegselt on riigikaitset õpetatud näiteks Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna 21. koolis, samuti Narva Pähklimäe Gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis.
Kui ainet taasiseseisvunud Eestis õpetama hakati, puudus esialgu ühtne ainekava, mis tähendas, et tunnid võisid olla sisustatud üksjagu erinevalt. Aine sisu ühtlustati 2011. aastal, kui kinnitati riigikaitseõpetuse ainekava ja aine lisasti valikainena gümnaasiumi riiklikku õppekavasse.
Kuigi on arutatud ka selle üle, kas riigikaitseõpetus võiks ühel hetkel muutuda kohustuslikuks, siis sellekohast plaani riigil praegu ei ole. "Huvi aine vastu on juba praegu päris kõrge. Lisaks on uuringud näidanud, et vabatahtlikus korras on õpilaste motivatsioon aine läbimiseks suurem. Samuti tuleb arvesse võtta, et kui teha aine kohustuslikuks, peab küsima, millise teise aine arvelt see peaks juhtuma," arutles Anu Rannaveski.