Vikipeedia iseloomustab sõda kui intensiivset riikide, valitsuste, ühiskondade või poolsõjaliste rühmituste, nagu palgasõdurite, mässuliste või miilitsate, vahelist relvakonflikti. Sõda iseloomustab tavaliste või ebaregulaarsete sõjaliste jõudude kasutamisega põhjustatud äärmuslik vägivald, agressioon, hävitustöö ja suremus. Totaalne sõda on sõda, mis ei piirdu puhtalt legitiimsete sõjaliste sihtmärkidega ning võib kaasa tuua tohutuid kannatusi ja kaotusi tsiviilelanike või muude mittevõitlevate gruppide seas.

Tehisintellektile ei tohiks antud kirjelduse põhjal õige sõna kasutamine koostatavas tekstivoos olla ületamatu ülesanne. Veelgi lihtsam oleks leida eri keelte sõnaraamatutest vastand sõnale "sõda". Teadupärast rajanevad Google'i otsingu- ja tõlketeenused tehisintellektil. Töö on antud masinale, kuna suudab järgida väsimatu pedantsusega erinevaid reegleid. Teeks seda tööd inimene, kogeks ta üllatusi. Eeldatavasti enamasti pärast lõunapause ja nädalavahetustel.

Venemaa tungis Ukrainasse neljapäeval, 24. veebruaril. Toetudes rahvusvahelisele konsensusele käsitleb Vikipeedia rünnakut agressioonisõjana. Venemaa parlament kiirustas aga reedel, agressioonisõja teisel päeval vastu võtma seaduse, mis klassifitseeriks sõna "sõda" kasutamise kuriteona alates laupäevast.

Märtsi alguses sai veebientsüklopeedia haldamise ja rahastamise eest vastutav sihtasutus Wikimedia Foundation Venemaa ametkonnalt märgukirja, milles ähvardati veebilehele juurdepääs blokeerida, kui jäetakse parandamata Venemaa "erioperatsiooni" sõjana kajastavad kanded. Kuigi Vikipeedia venekeelne lehekülg käsitleb sõda Ukrainas endiselt "sõjana Ukrainas", pole Venemaa juurdepääsu Vikipeediale veel blokeerinud. Põhjuseks arvatakse olevat püüdlused tuvastada artiklite autorid, et nendega eraldi arveid õiendada.

Äsja levis uudis, et oma hoiatuse sai ka Google. Seoses pildi ja videomaterjali vahendamisest jubeduste väljafiltreerimise põhjustatud emotsionaalsete traumadega sai maailm mõne aasta eest teada, et lisaks masinapõhisele tööle kasutatakse teenuste töökindluse huvides inimestest lepingulisi partnereid.

Analoogselt kaasatakse inimestest lepingulisi partnereid eri keelte tõlketeenustesse. Venemaa turule pakutavate tõlgetega seoses said vastavad töötajad hoiatava e-kirja, mis algab sõnadega "Kehtestub viivitamatult". Edasi hoiatatakse, et Venemaa sõda Ukraina vastu ei tohi enam nimetada "sõjaks", vaid pigem ebamäärasemalt "erakorralisteks asjaoludeks".

Instruktsioonis lisati, et muudel turgudel tuleks ka edaspidi kasutada sõna "sõda". Selgitusena toodi, et Venemaa puhul tuleb teha erand tagamaks Google'i tegevuse kooskõlastatuse Venemaa uue tsensuuriseadusega. Reegel kehtib kõigile Venemaal veel saadavate Google'i teenuste puhul alates e-kirjadest ja Youtube'ist, reklaami ja kaarditeenusteni. Ettevõtte esindaja õigustab ettekirjutusele allumist sooviga kaitsta riigis elavaid töötajaid.

Google meenutab Shreki multifilmis ootamatult kangelase rolli sattunud Pinocchiot. Puust nukk ei tohi valetada, sest luiskamise korral reeturlikult pikemaks kasvava nina tõttu jääks ta armutult vahele. Vaene nukk satub moraalse dilemma ette kui õel prints nõuab, et ta avaldaks sookoll Shreki asukoha. Pinocchio vastab esmalt, et tal pole aimugi, kus Shrek ei ole. Järgmise pinnimise peale, kas ta siis ei tea rohelise kangelase asukohta, kujuneb vastus veelgi huvitavamaks: "Poleks ebatäpne eeldada, et ma ei saanud täpselt öelda, et see on või ei ole peaaegu osaliselt vale.".

Prints püüab veelkord saada aru, kas puumehike ta ei tea tõesti soomehikese asukohta. Aus vastus kõlab umbes nii "Vastupidi, ma võib-olla ei lükka enam-vähem kindlalt tagasi ideed, et mitte mingil juhul ilma igasuguse ebakindlusega, mida ma kahtlemata ei tea või ei tea, kus ta tõenäoliselt olema ei peaks, kui see tõesti ei oleks seal, kus ta on mitte. Isegi kui ta ei olnud seal, kus ma teadsin, et ta oli, tähendaks see, et ma pean tõesti teadma, kus teda pole.".

Teinekord tahaks, et elaksime multifilmimaailmas, aga mis teha? Google'i "nina" kasvab, kui selle teenus ei ole kooskõlas tõega. "Pika ninaga" otsinguteenust ei taha keegi kasutada. Teisalt muudab teenuse ebameeldivaks teenusepakkuja käitumine, alludes kohalikule vägivaldsele tsensuurile, isegi kui see ei muuda tõde lausvaleks.

Ent ka vägivald on tõde. Kanada meediateoreetik Marshall McLuhanilt pärineb kuulus tähelepanek seoses uueneva sidetehnoloogia suhtlust kujundava mõjuga, et meedia ongi sõnumiks. Omaaegne kirjutamise tärkamine mõjutas iseseisvalt inimkultuuri, sõltumata edastatavate sõnade sisust. Google'i sõnalise obfuskeerimise reaktsioon on samuti sõnum. Sõnum, et oleme harjunud valede poolele järgi andma, kuni saab veel natukenegi äri jätkata.

Loomulikult ei ole see tõde selles mõttes, et sellega peab nõustuma. Seda enam, et isegi tõeliste spetsialistide jaoks on olnud piinamisest loobumise peamine argument tõest ilmajäämine. Tõde siiski ei kao. Isegi kui see on ebamugav. Shreki loos piinab Pinocchio sõnamäng kõike kõrvalt aru saada püüdva notsu aju piirini, kuni too prahvatab tõe Shreki asukohast välja lihtsa lühilausena.

Google'i tõde kringlisse keerav sõnamäng ei aita Venemaad, ega Ukrainat, ega ka neid endid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".