Londiga joob elevant vett, murrab puudelt oksi ja lehti, pritsib end kärbeste eest kaitseks tolmuga üle ja toimetab paljut muud vajalikku. Nüüd väidavad Saksa teadlased, et elevandi lont võib olla üks tundlikumaid elundeid kogu loomariigis üldse.

Michael Brecht Berliini Humboldti Ülikoolist ja ta kolleegid hankisid loomaaedadest endale kaheksa elust lahkunud elevandi pead, kolm India ja viis Aafrika elevandi oma, ja asusid lähemalt uurima eriti just kolmiknärvi anatoomiat.

Kolmiknärv on just see närv, mille üks haru suundub elevandi lonti ja korraldab seal nii londi liigutamist kui ka londiga tajutavate aistingute edastamist. Selgus, et tegemist on tõepoolest väga suure ja võimsa närviga.

Võimsus paistis välja juba kolmiknärviganglionist, närvitängust, milles paiknevad kolmiknärvi närvirakkude kehad.

See struktuur kaalub elevandil umbes 50 grammi ja on suurem kui näiteks makaagil terve aju. Tängust lonti suunduvas närvis loendasid teadlased umbes 400 000 närvirakkude pikka jätket ehk aksonit. Seda oli palju rohkem, kui teadlased oodata oskasid, ja peaaegu sama palju kui elevandi nägemisnärvis.

Londinärv oli seejuures ise läbimõõdult nägemisnärvist veel kolm korda suuremgi, sest aksonid on seal jämedamad. Tavaliselt on loomadel nägemisnärv jämedam ja palju neuronirikkam kui kolmiknärv, sest nägemisinfo on väga mahukas ja keerukas. Mida suurem on närv, seda rohkem ja üksikasjalikumalt ta infot edastada suudab.

Brecht ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et nende uuringu põhjal tuleb elevandi lonti pidada erakordselt puutetundlikuks kehaosaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.