Uue aasta algust saatva unistava optimismiga peaks hästi sobima mõttelend 6G-mobiilside teemal. Aastatetagused 5G-d puudutavad lubadused hakkavad tasapisi teoks saama. Enamike lõppkasutajate jaoks oli esiplaanil peamiselt üks müügiargument. Piisas, kui lubati varasemaga võrreldes 20 korda kiiremat netiühendust.

Elukorraldust sügavamalt raputavate muutustega seotud selgitused ja lubadused jäid tehnilise keerukuse tõttu tähelepanuvälja perifeeriasse, näiteks IoT, nutikodud ja -linnad, tervishoid ja oodatavalt tööstust sügavalt mõjutavad uuendused. Isegi isejuhtivate autode ajastu võimalustest fantaseerides ignoreeriti vajaliku eeldusena 5G tähtsust. Sagedamini võis kohata hirmudest kantud inimkonda hukutava globaalse 5G-d haaravad vandenõuteooriaid.

Mõtteid piisavalt hästi komplekteerides peaks 6G toel valmima veelgi metsikumaid visioone, seda nii heas kui halvas. Oodata polegi jäänud eriti palju, sest 6G-alustehnoloogia peaks reaalses elukeskkonnas katsetamise küpsuse saavutama juba paari aasta pärast. Senist põlvkondade vahetumise rütmi arvestades oleks 6G kasutusel käesoleva kümnendi lõpus.

Huvitava väljavaate pakuvad USA, Kanada ja Hiina teadlased ühises artiklis, mille pealkiri viitab kognitiivsele infoteooriale. Idee avanemiseks väärivad tähelepanu esialgu paar märksõna. Üks on Claude Shannoni poolt 1948. aastal kirjeldatud informatsiooni teooria, mille keskne teema on allika tekitatud informatsiooni hulk ja selle läbi mürarohke keskkonna edasikandmine.

Piisava üldistusena võibki side senist arengut käsitleda müraga võitlemisega, mis siis paistiski lõppkasutajatele peamiselt andmete edastamise kiiruse kasvuna. Jutuks tulevas artiklis osutatakse kvalitatiivsele hüppele, milles andmete hulga asemel peaks keskenduma andmetega edastava informatsiooni kvaliteedile ja eriti selle tähendusele. Sellest tulenebki seos kognitiivsete ehk tajuprotsessidega.

Teine suhteliselt uudne teema peitub ingliskeelse fraasi edge computing taha. Mõttelisel serval asuva arvutusliku võimsusega vastandutakse seni domineerinud kesksele arvutuslikule jõudlusele. Veebiteenustega kaasnev vaist on, et kasutaja asub kusagil perifeerias, kust ta võtab ühendust mingis "keskuses" paiknevate serveritega. Arvutusliku võimsuse ja mälu kallidus dikteeris loogika, milles uuenduslikke teenuseid arendavad ettevõtted koondasid töötava kapitali enda hallatavatesse keskustesse. Oluliseks pudelikaelaks sai kliendini ulatuva ühendustee läbilaskevõime. Sellel rajaneski reflektoorne soov nn kiirema interneti järele.

Andmetöötlusseadmete võimsuse kasv ja kiirem andmete edastuskiirus võimaldavad andmetega tehtaval tööl valguda keskustest välja, mõttelise "serva" poole. Teenusega seotud töö oluline kvaliteet sünniks kasutaja juures, arvestades just tema vajaduste ja keskkonnaga. Levinud näide on juba mainitud isejuhtivad autod. Neid ei juhita kusagilt maa-alusest keskusest "suure venna" poolt, vaid kogu tarkus asub autos ja selle lähiümbruses.

Sama mõtet esindavad tehisintellektiga robotid. Pole vahet, kas need tegutsevad tööstuses, sõjatandril või kodudes. Mõtlevate masinate "tarkus" sünniks vahetus töökohas, vahetades andmeid lähedalasuvate seadmetega. Arvutuslik raskuskese hajuks üle kogu andmevahetust sooritava ruumi, sarnaselt inimestele ja loomadele, kes ei käi järgmise sammu juhiseid küsimas kusagilt Looduse keskserverilt.

Sellest tulenebki vajadus keskenduda andmete edastamise tõhususelt nendes leiduva sisu kvaliteedile. Antud vaates on 5G piiritehnoloogia, lahendades peamiselt senisest nutikama ja kulutõhusama andmete edastamise ülesannet. 6G ületaks eelmist põlvkonna veel umbes 100 korda tõhusama andmevahetusega, aga seda pole enam vaja filmi edastamiseks. Peamine väljakutse on tagada suurandmete levitamisega kasutaja juures kõike arvestavalt parimad otsused.

Mainitud artiklis pakutakse 6G-põlvkonna visioonina postkasti teooriat, mille keskne nähtus on kognitiivne teabekandja ehk intelligentne agent, mida iseloomustavad iseorganiseerumine, iseõppimine, isekohanemine ja pidev arenemine. Selle pärast võrreldakse seda postkastiga, kuigi lähedasem võrdlus oleks targa postiljoniga.

Nimest sõltumata võimaldaks isemõtlev agent vähendada andmete üleliigset edastamist ja suurendada edastatava informatsiooni väärtust läbi selle tähenduse. Nutikas perifeeria ehk serval asuv andmetöötlemise võimekus kohaneks vastavalt koormusele ja kaitseks kasutajatega seotud informatsiooni. Tänu kuuenda põlvkonna mobiilsidele hakkaks realiseeruma robotite ajastu.

See toob omakorda päevakorda Nick Boströmi simulatsiooniteoorias pakutud oletuse, et järsku on see kõik juba aset leidnud ja elame simulatsioonis, mis kordab inimkonna senise arenguloo etappi järjekorranumbriga kuus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".