Nobeli komitee otsustas anda preemia "läbimurdelise panuse eest komplekssüsteemidest arusaamisel". Laureaatide töö "näitab, et meie praegused teadmised kliimast seisavad tugevatel teaduslikel alustel".

Pool preemiast läks Giorgio Parisile. Füüsiku tehtud töö võimaldas mõista ja kirjeldada mitmeid näiliselt täiesti kaootilisi ning juhuslikuna tunduvaid materjale ja nähtusi.

Auhinna teist poolt jagavad omavahel Syukoro Manabe ja Klaus Hasselmann, kes mudeldasid Maa kliimat, seadsid piirid selle loomulikule muutlikkusele ja ennustasid usaldusväärselt üleilmset soojenemist.

Täpsemalt näitas Sykuro Manabe, kuidas planeedi pinnatemperatuur tõuseb, kui süsinikdioksiidi hulk atmosfääris kasvab. Maa kliimamudelitega hakkas ta tõsisemalt tegelema 1960. aastatel. Klimatoloog uuris selle käigus esimest korda seost õhumasside vertikaalse liikumise ja planeedi atmosfääri poolt lõksu püütava kiirguse vahel.

Manabe pani sellega aluse tänapäevastele kliimamudelitele.

Klaus Hasselman töötas kümmekond aastat hiljem välja mudeli, mis vaatles korraga kliimat ja ilma. Selle abil õnnestus vastata tal küsimusele, kuidas on võimalik luua usaldusväärseid kliimamudeleid, kuigi ilm on kaootiline ja muutlik.

Ühtlasi töötas Manabe välja meetodid, mis võimaldasid eristada kliima looduslikust muutlikkusest inimmõju. Nende abil on praeguseks näidatud, et Maa atmosfääri temperatuur tõuseb praegu just inimeste õhku paisatud süsinikdioksiidi tõttu.

Giorgio Parisi töö kujutas läbimurret komplekssüsteemide uurimise vallas. Teoreetiline füüsik avastas eksootilist magnetolekut uurides, kuidas leida peidetud mustreid isegi näiliselt korratutes ja keeruka ülesehitusega materjalides. Sellest tõusis kasu mitte ainult füüsikas ja materjaliteaduses, vaid ka matemaatikas, bioloogias, masinõppes ja ajuteaduses.

Uudis on täiendamisel.

Möödunud aastal pälvisid füüsikapreemia Roger Penrose, Reinhard Genzel ja Andrea Ghez. Penrose avastas, et mustade aukude teke on üldrelatiivsusteooria vältimatu ennustus. Genzel ja Ghez leidsid supermassiivse musta augu meie galaktika keskelt.

Nobeli füüsikapreemiat antakse välja alates 1901. aastast. Alates 2018. aastast on Nobeli preemia väärtus üheksa miljonit Rootsi krooni (u 861 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.