Kodanikud loovutavad valimiste käigus jupikese neile kuuluvat võimu hoiatava sõrmevibutuse saatel rahvasaadikutele. Viimased on kõigest inimesed, keda võib võimurohkus ära nõiduda ja nad unustavad võimurikkuses selle andjad. Inimkonna lugu sisaldab pikka nimekirja sel moel hukka läinud inimestest, võttes kaasa ka meelevalla annetajad.

Valusa kogemuse tõttu on poliitilisse protsessi lisatud palju pidurdus- ja kontrollmehhanisme, mille edu on olnud piiratud. Hädadega jätkamisele on mitu seletust, alates valijate mugavusest, odavalt müüdavast optimismist ja enda rolli pisendamisest, sest anti ju vähe. Igapäevaelus on muidki probleeme ja poliitika ongi alatu, ühmatakse käega.

Võimalik, et arenenud ühiskonnas loovutatakse märkamatute tükikeste kaupa ka alles jäänud võim. Paradoksaalselt võib ainukeseks mälestuseks jääda lühike ajaperiood, mil talle antakse enne valimisi poliitiline võim korraks tagasi. Sõnaõigus lahtub kodanikuks olemise kokteilist mitmes eri suunas.

Näiteks USA-s on kuju võtmas huvitav protsess, mis aitab märgata ühte taolist võimu suretamise nähtust. Sündmused on sedavõrd värvilised, et öeldu võib jääda märkamata. Viimase paari valimistsükli jooksul on sealne poliitiline meelestatus enneolematult polariseerunud.

Taolises olustikus jääb mõistus kaotajaks, kuna otsused rajanevad pingestunud emotsioonidele. Poliitiliselt ebasobivate tümitamiseks sobivad kõik kätte sattuvad seigad. Eelistatavalt suured ja valusad, nagu näiteks inimesi tappev ja majandust vigastav COVID-19.

Värskeim relvaks muudetud nähtus on vaktsineerimine. Hoolimata sellest, et sealsetes koolides ja ettevõtetes on aastakümneid täiesti rahumeelselt koolilapsi ja töötajaid vaktsineeritud umbes tosina nakkusohu vastu, sai COVID-19 vaktsineerimisnõue kuristikuks, mille ühel kaldal ei luba vabariiklastest osariikide juhid kelleltki nõuda ei vaktsineerimist ega maskide kandmist isegi siis, kui haiglad ja surnukuurid täituvad nende valijatega.

Kardetakse, et haiguse võitmise meeleoludest lõikab poliitilist kasu demokraadist president. Rahvatervise politiseerimine äratas seni avalikult häbenetud vähem vaoshoitud, vägivaldsusesse kanduvad kodanikud. Samas õpiti, et närvi aetud inimesi on lihtsam manipuleerida ja nende energiat loodetakse kasutada järgmistel valimistel.

Nüüd on vaja meenutada umbes saja aasta eest avastatud vabade inimeste võimu rehitsemise meetodit, mida tuntakse võrguefektina. Telefoni algusaegadel polnud seda kellelegi vaja. Esialgne teenus oli kehva kvaliteediga ning seade ja teenus olid väga kallid. Leidus vähe, kellele helistada. Nõiaring sulgus, sest piiratud leviku tõttu püsis teenus kalli ja kehvana.

Bell Thelephone'i direktor Theodore Vail sai nõiaringist aru ja sundis firmat rahaga riskides pingutama, kuni jõutakse punkti, milles telefoni omanikel on märgatav eelis telefonitute ees ning teenuse väärtus kasvab nii kasutajate kui ka seni veel ilma olijate jaoks. Direktor Vail oli ajast ees, sest majandusteooriasse kaasati võrguefekti nähtus alles pool sajandit hiljem. Võrguefekti abil kasvasid suurteks kõik praegused IT-sektori hiigelettevõtted.

Alles viimasel ajal on hakatud aru saama, et nende ettevõtete kätte on kodanikud poliitiliste valimiste ja kontrollmehhanismideta loovutanud veelgi suurema osa oma võimust. Tegemist on omavahelise suhtlemise kõrval avaliku osaluse ja mõttevahetuse vabaduse äraandmisega.

Poliitiliste huvide kokkupõrge oli vaid aja küsimus. Teemat on käsitletud seoses umbes viimase viie aasta jooksul kõikjal maailmas valimiste eel toimunud meeleolude ja arvamuste manipuleerimisega erakätesse kuuluva sotsiaalmeedia kaudu. Muu hulgas asuti teenuste omanikelt nõudma tihedamat sõela, millega takistatakse lausvalede vaba levikut.

Polegi üllatus, et pragmaatilise, faktidele põhineva arsti vastuvõtu asemel muutus COVID-19 ennetamine ja ravi poliitiliselt laetud relvaks. Parteilised rahvaliidrid avastasid, et erasektor eemaldab võrguefekti maailmast suuremaid valetajaid, mis segab valede suhtes vastuvõtliku rahvaga mängimist. Vasturohuna otsustati uuendada osariikide seadusi, mis keelaksid ühismeediast poliitikute blokeerimise. Sellised seadused on juba vastu võetud kahes suures vabariiklaste juhitud osariigis, Floridas ja Texases.

Suures pildis on alanud võitlus, milles kodanikud panid endale teadmata avalikule pakkumisele suure osa seni nende kätte jäänud võimust. Poliitikutelt pole midagi ära võetud. Saadavale tuli veelgi suurem tükk, mis asub mõne suure IT-ettevõtte käes.

Kodanike käes on veel natuke võimu tootva- ja sõduritöö ning ostujõu näol. Seniks kuni töölised ja sõdurid asendatakse robotitega, misjärel on neil ainult valijavõim. Seda saab kasutada valimiste eel umbes kuu aega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".