Tiibeti liustikujääst tuli päevavalgele kümneid senitundmatuid viiruseid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Guliya jääpuursüdamikku uurivad teadlased. Autor/allikas: Lonnie Thompson/Ohio Osariigiülikool

Guliya liustiku jääpuursüdamikke uurinud teadlased leidsid 33 erinevat viirust, millest suurem osa olid teadusele tundmatud. Töörühma oletab, et need kasutasid enda paljundamiseks samast liustikujääst leitud baktereid.

Teadlased eesotsas Ohio Osariigiülikooli paleoklimatoloog Lonnie Thompsoniga oletavad, et leitud viirused nägid viimati ilmavalgust umbes 15 000 aasta eest. Samas jääb nende sõnul ebaselgeks, kas need nakatasid mikroobe eeskätt enne mäeliustiku teket või pärast seda. Tiibeti liustikud kasvasid aegamööda. Lisaks tolmule oleks jõudnud ladestuda sinna tuhandete aastate jooksul nii rohkelt viirusi kui ka nende ohvreid.

Samas näitas viiruste genoomi analüüs näitas, et need olid kohastunud eluks külmas keskkonnas ja oleksid tulla toime ka äärmuslike keskkondadega. Töörühm loodab, et see aitab paremini mõista, milline oli minevikus piirkonna kliima.

Viiruste pärilikkusaine võrdlemine teada-tuntud viirustega võimaldas mõnel juhul ka aimu saada, keda need aastatuhandete eest nakatasid. Kõige arvukamateks osutusid enda paljundamiseks perekonda Methylobacterium kuuluvaid mikroobe kasutanud bakteriofaagid. Bakterid omakorda võisid mängida olulist rolli liustike metaanitsüklis.

Kokkuvõtlikult olid jääpuursüdamikest leitud 33 erinevast viirusest teadusele seni tundmatud 28. Viimases pole midagi eriskummalist. Juba ainuüksi imetajaid ja linde suudab nakatada maailmas hinnanguliselt üle 1,7 miljoni erineva viiruse, millest on põhjalikumalt kirjeldatud vaid umbes 5000. Lisaks oli kuni viimase ajani puursüdamikest võetud proovide saastumist raske vältida ja puudusid ka head võimalused selles leiduva pärilikkusaine järjestamiseks.

Töörühm nendib, et kliimamuutuste tõttu hakkavad kümnete tuhandete aastate elanud viirused, mikroobid ja nende pärilikkusaine aegamööda jääst välja sulama. Ühest küljest võib see nende sõnul viia väärtusliku uurimisainese hävimiseni, teisalt võivad hakata vastupidavamad ja oma ohvrite suhtes vähem valivamad viirused nakatama tänapäeval elavaid organisme, eeskätt mikroobe.

Eelnevalt on suutnud teadlased laboris uuesti elule äratada muu hulgas 30 000 aasta vanuseid hiidviirusi ja keerukamate olenditena 42 000 aasta eest elanud ümarusse

Uurimus ilmus ajakirjas Microbiome.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: