Oletame, et tahame puhkusele minna ning vaatame ilmaleheküljelt järele, ega homme juhuslikult sadama ei hakka. Ilmateadet pakkuvale leheküljele on pistetud aga ka nädala pärast toimuva kontserdi reklaam. Me klõpsame huvist reklaami peale ning ostame lõpuks piletigi. Järgmistel päevadel on sarnaseid kontserdireklaame täis ka mitmed teised veebileheküljed.

See, miks me ka järgmistel päevadel internetis kontserdireklaame näeme, tuleneb suuresti kolmanda osapoole küpsistest.

Küpsised on väikesed tekstikujulised andmeplokid, mille veebileheküljed arvutisse salvestavad, et meelde jätta, kes veebilehekülge külastab. Neid kasutatakse näiteks veebilehekülgedel keele-eelistuste või salasõnade meelde jätmiseks.

Kui inimene külastab aga veebilehekülge ning tema arvutisse tekitatakse küpsis hoopis kuskilt kolmandast kohast, on tegu kolmanda osapoole küpsistega.

Kolmanda osapoole küpsiseid kasutavad reklaamifirmad, et sobivaid reklaame pakkuda. Küpsiste kaudu saab reklaamipakkuja teada, et tema reklaam on olnud tõhus. Reklaamifirmad aga salvestavad küpsiste kaudu reklaami näinud või sellele klikkinud inimeste eelistused, asukoha ja muud andmed suurde andmebaasi. Niiviisi saab reklaamiandja ka tulevikus internetikülastajale kontserdipileteid pakkuda, sest firma teab, et külastaja võib nendest huvitatud olla.

Paljudele internetikasutajatele on selline reklaamifirmade salamisi jälitamine ebamugav. Karmen Turk seletas, et seetõttu ongi suuremad internetihiiud nüüd muutmas interneti aluspõhimõtteid ning keelustamas need kolmanda osapoole küpsised.

See tähendab, et muutub nii see, kuidas reklaami kasutajatele vahendatakse, kui ka see, kes milliseid andmeid inimestelt reklaamipakkumise raames kogub. Safari ja Firefox on juba kolmandate osapoolte küpsised suuresti ära keelanud. 2023. aastast keelustab need ka Google, mis on praegu kõige populaarsem töölaua internetilehitseja. Statcounteri andmetel kasutas 2020. aasta novembris Google Chrome'i 64 protsenti maailma internetikasutajatest.

"See on turuosaliste katse öelda, et see [jälitamine – toim.] ei ole meie ühiskonnas okei," ütles Turk.

Turk lausus, et veel ei ole täpselt teada, mis süsteem kolmanda osapoole küpsiste asemele tekib. Selgunud on kolm perspektiivikat alternatiivi, millel kõigil on omad plussid ja miinused.

"Selge on see, et tänane internetimudel kaob ja selle asemele tuleb midagi uut," ütles Turk.

Esimene on Turki nii-öelda lehitseja- ehk brauseripõhine mudel. See tähendab, et inimeste andmeid hoitaks konkreetses veebilehitsejas. Turki sõnul võidaks sellest sellest kõige enam Google ja teised lehitsejad. Veebilehitsejad vaatleksid inimeste käitumist ning liigitaksid internetikülastajad kindlate omaduste või huvide põhjal.

Niiviisi tekiksid erinevad profiilid, millele vastab tuhandeid inimesi ja mida saaks edasi reklaamiandjatele müüa. Näiteks saaks golfireklaami pakkuda kõigile neile, keda huvitab golf. Turki sõnul ei teaks reklaamiandjad sel juhul täpselt, kellega tegu, vaid nad näeksid vaid laiemaid inimestest kokku pandud üldistatud profiile.

Teine võimalus reklaami pakkuda oleks veebilehtede kaudu. Iga leht, kaasa arvatud ka ERRi koduleht, kogub oma kasutajate kohta andmeid, et leht saaks korralikult toimida. Nüüd saaksid veebilehed hakata oma kogutud andmetega ka kauplema. Siinjuhul oleks Turki sõnul peamiseks võitjaks suured ja vanad veebilehed, nagu näiteks Facebook, kes on aastate jooksul väga palju andmeid kogunud. Ka internetikaubamajadel, nagu näiteks Amazonil, on palju väärtuslikku teavet selle kohta, mida inimesed veebipoest ostavad.

Kolmas võimalus, kuidas reklaamiandjad ja reklaamivõtjad tulevikus kokku viia, oleks identiteedipõhine jälitamine. Turk seletas, et sellisel juhul antaks igale internetikasutajale kindel number, mida internetis jälgitaks. "See on kindlasti kõige privaatsuskahjulikum alternatiiv, mis tänaseks on selgunud," ütles Turk.