Negatiivne suundumus paistab silma üle terve maailma, alates Ameerika Ühendriikidest kuni Indiani, sõnas uuringu kaasautor Debra Perrone, kes on California Ülikooli vee-ekspert.

Koos samas ülikoolis töötava kolleeg Scott Jasechkoga mõõtis Perrone kaevude sügavust ja võrdles neid piirkonna põhjavee tasemega. Selgus, et miljonite kaevude puhul oli veetase alla viie meetri, mis tähendab, et neid ohustab kuivamine. Otseses ohus on vähemalt kuus protsenti kaevudest. Kuna põua ajal toimub aga kuivamine eriti kiiresti, siis võib see osakaal küündida kuni 20 protsendini.

Problemaatilistes piirkondades võib veetase aasta jooksu langeda ligikaudu ühe meetri võrra, kommenteeris Jasechko. Mõnes kohas, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide lääneosas, see juba ka toimub. Eelnevad uuringud on näidanud, et California osariigis on viimase kümne aasta jooksul põua tagajärjel ära kuivanud tuhanded veekaevud.

Üks lahendus on kaevata sügavamad kaevud. See ei pruugi aga paljudele võimalik olla, sest sügavamate kaevude ehitamine ja hooldamine on kulukas. See tähendab, et kaevude süvendamise peale saavad loota ennekõike rikkamad, kes jõuavad maksta lisanduva energiakulu eest.

Vaesemate kogukondade ja madalama sissetulekuga perede ligipääs veele muutub mitmes maailma piirkonnas järjest viletsamaks, sõnasid värskele uuringule kommentaari kirjutanud Grant Ferguson ja James Famiglietti, kes on vee-eksperdid Kanadas asuvas Saskatchewani Ülikoolis. Nad lisasid, et raskete tagajärgede vältimiseks peaks valitsused üle terve maailma tegema täiendavaid investeeringuid põhjaveekaevude olukorra parandamiseks.

Uuringu läbi viinud teadlaste hinnangul seisneb maailma veevarude kahanemise üks põhjus üleilmsetes kliimamuutustes. Hüdroloog Arvo Järveti sõnul võivad Eestis kliimamuutused hoopis täiendada põhjaveevarusid. Ta märgib, et talvekliima soojenemine ei lase maapinnal endisel määral külmuda ja see suurendab sademevee imbumist põhjavette

Uuring ilmus ajakirjas Science.