IT-maailma kimbutab elektroonikanappus veel vähemalt pool aastat
Koroonapandeemia tekitas elektroonikakomponentide tootmise ja tarnetega seotud protsessides sedavõrd ulatuslikke häireid, et elektroonikatööstus ei suuda rahuldada suurenenud nõudlust veel vähemalt pool aastat, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kaugtööga kõiki ülesandeid ei lahenda. Saabumas on täpsustuste, uue ja vana paika loksumise periood. Arvati ju pandeemia alguses kaugtööst palju vähem. Ei usutud, et kodust saadakse tööd tehtud. Otsused rajanesid rohkem arvamusele kui kogemusele. Tegemist on pigem inimeste ja vähem kaugtöö omadustega.
Nüüd selgub, et enamus soovib kaugtööga mingil moel jätkata. Mõned isegi ähvardavad uue töökoha leida, kui neile seda ei võimaldata. Oodata on perioodi, kui kaugtööga minnakse liiale. Inimesed juba kord on sellised.
Töövõtjad peaks arvestama, et kaugelt töötamisega avardub töötajate valiku geograafiline kriteerium ehk pakkumiste lett pikeneb ja konkurents suureneb. Tööandjate jaoks on oht kaotada hea töötaja parema pakkumise teinud kaugele konkurendile. Tööjõud liigutab seadmete asemel rohkem informatsiooni. Asukoht kaotab tähendust. Kehalisemat tööd teevad masinad, mis peavad olema kohal. Oodata on seniolematute probleemkohtade avastamise perioodi.
Covid-19 vallandatud muutuste ajal visatakse osa koogi ümber istujatest välja. Enamus tõrjutakse harjumuspärase kostitamise juurest vanaks jääva väärtuspakkumise tõttu. Asemele asuvad lahendused, mille peale ei osatud või ei tahetud varem panustada.
Innovatsiooniajaloo kogemusest on teada, et muutus võib olla väga kiire. Värskeid näiteid leiab kaugkõnede ja fotograafia valdkonnast. Paistab, et üpris jõudsalt on muutumas kaubandus ja toitlustus. Võimalik, et ka osa haridusest ja tervishoiust on peagi teistmoodi ja teiste poolt korraldatud. Päris lahtiste kaartidega räägitakse autotransporti ootavast mullistusest jne.
Kirjeldatud arenguid ühendab seniste väärtusahelate protsesside muutumine andme- ja infopõhiseks. Andmed kodeeritakse arvude keelde ja seejärel hakkab paistma tegelik muutuste vedur. Odavnev arvutuslik võimsus, lisanduv mälu ja tehisintellektiga tähistatava maailma alla koonduvad innovaatilised algoritmid, kui vaid oleks piisavalt protsessoreid.
See toob sissejuhatuse juurde tagasi – protsessoreid ei ole. Kõike ei saanud kaugtööga korraldada ning häired tekkisid mitmetes seni sujuvalt kulgenud tootmise ja tarnetega seotud protsessides. Võrguseadmete tootmisega tuhandetele töötajatele tööd ja maailmale interneti taristu tooteid tarniva Cisco peadirektor Chuck Robbins kinnitas BBC-le antud intervjuus, et pooljuhtseadmete nappuse tõttu ei suuda elektroonikatööstus suurenenud vajadust rahuldada.
Internetiliiklusest kulgeb 85 protsenti läbi Cisco seadmete. Pandeemia põhjustatud tööde ja tegemiste ümberkorralduste ning üleüldse automatiseerimise hoogustumise tulemusel kasvas elektroonikakomponentide vajadus oodatust ligemale 25 protsenti suuremaks. IT-maailma absoluutsest tipust valdkonda tähelepanelikult jälgiva juhi hinnangul jätkub pooljuhtseadmete nappus veel umbes pool aastat.
Elektroonikakomponentide nappus tähendab mitmete suurte IT-põhiste projektide aeglustumist või koguni peatamist. Tavainimene neid ei märka. Küll võivad nad märgata lihtsa, igapäevase koduelektroonika valiku seiskumist, kui poest võivad kaduda isegi rösterid ja pesumasinad. Lihtne oleks mõelda, et nende üpris lihtsate seadmete jaoks ju ometi juppe jätkub, aga probleem ongi just odavus.
Covid-19 raputas seni kehtinud õrna pakkumise ja nõudluse tasakaalu. Nõudluse kasvades orienteerusid ettevõtjad tootma kõrgema kasumimarginaaliga tooteid. Väärtusahela kliendipoolses otsas asuvad ettevõtted teevad tootmise aeglustumise hirmus ületellimusi. Seetõttu kasvab nõudlus ebanormaalselt suureks ja vallandub defitsiidipaanika sarnaselt näiteks möödunud kevadel poode tabanud WC-paberi otsasaamisele.
Financial Times märgib, et lihtsate komponentide nappus piirab maailmale kodumasinaid tootvate Hiina ja Lõuna-Korea elektroonikaettevõtete tööd. Seda hoolimata sellest, et märgatav osa vajalikest sensoritest, kontrolleritest, protsessoritest ja ekraanidest toodetakse Kagu-Aasias, tihti samade suurettevõtete vabrikutes. Euroopa Liit ja USA avastasid uue haavatavuse ja kavandavad elektroonikakomponentide tootmise suurendamist ja arendamist oma territooriumil.
Kes oleks osanud ühest nakkushaigusest seda kõike oodata? Seejuures on muutused alles algamas. Täishoog saavutatakse, kui üks osa inimesi tuleb kodust töökohale tagasi.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"