Infosüsteemidest arengubioloogiani

Üks taolistest teadlastest on honduuralane Marlon Dumas. Ehkki enamik eestlasi temast ilmselt kuulnud pole, on Dumas tegelikult üks tsiteeritumaid Eestis elavaid teadlasi. Tartu Ülikooli infosüsteemide professor kuulub ühe protsendi maailma enim tsiteeritud ja oma valdkonna 20 enim tsiteeritud teadlase hulka. Tema Tartu tudengite õpetamisest välja kasvanud õpiku järgi koolitatakse üliõpilasi 300 ülikoolis 75 riigis üle maailma, ta on pälvinud ihaldusväärse Euroopa Liidu ERC grandi ja osaleb Eesti IT-tippkeskuse töös.

Ühtlasi on ta teinud koostööd nimekate ettevõtetega Eestis ja maailmas, nagu Cybernetica, Nortal, Swedbank, Skype ja IBM. Nagu sellest kõigest oleks veel vähe, asutas 45-aastane honduuralane ka Eestis oma ettevõtte. Dumasi teema on see, kuidas äriprotsesse infotehnoloogia ja andmete kasutamise abil tõhusamaks muuta, ehk lihtsalt öeldes näiteks see, kuidas kaup kõige tõhusamalt tootjalt ostjani toimetada, mis ausalt öeldes tundub esmapilgul võhikule igavavõitu.

"Ma usun, et huvi võib tunda väga erinevate asjade vastu, kui oled uudishimulik. On olemas näiteks inimesed, kes uurivad seeni. Kuidas saab sellest igavam olla väljamõtlemine, kuidas ettevõte saaks parimal moel pakid klientideni toimetada. Mina leian, et see on väga huvitav, see on keerukas protsess, mida juhtida ja see hoiab mind töös," mõtiskles infosüsteemide professor.

Saksamaalt pärit Ulrike Rohn annab loenguid Tallinnas ja uurib samuti infoühiskonda, aga hoopis teise nurga alt. Tallinna Ülikooli meediamajanduse ja -juhtimise professor tegeleb meediaga ja eelkõige sellega, mis ekraanide ja esikülgede taha jääb ehk ärimudelite ja juhtimismustritega.

Rohn tõdes, et elame ühiskonnas, kus me sõltume meediast – suurtest või väikestest või platvormidest, mis on samuti meediaorganisatsioonid. "See, mida me vastu võtame, millist infot, sisu ja meelelahutust, tuleneb meediaorganisatsioonidest. Isegi kasutajate eneste loodud sisu jagavad platvormid ehk samuti meediaorganisatsioonid. Nii et nad on niivõrd keskses rollis, nad kujundavad meie ühiskonna närvisüsteemi," selgitas professor.

Rohni järjekordne raamat ilmub peagi maineka Routledge´i kaubamärgi all. Enne Eestisse tulemist oli 44-aastane sakslanna uurinud maailma suurimaid meediaturge Aasias, Praegu veab ta muuhulgas kuue Euroopa ülikooli ühist ekraanimeedia uurimisprojekti ja on Euroopa Meediajuhtimise Assotsiatsiooni president.

Tartu ülikooli arengubioloogia professor Osamu Shimmi uurib seevastu äädikakärbse, täpsemini selle putuka tiiva arengut. "Me kõik oleme kuulnud laborirottidest, kuid tegelikult tehakse väga suur osa katseid maailma teaduses hoopis äädikakärbeste peal, sest nende areng on väga kiire ja nendega on majanduslikult soodsam toimetada. Ja nii üllatav kui see ka pole, sarnaneb pisike organism paljuski inimesele," kinnitas professor.

Kuigi väliselt paistavad näiteks putuka ja inimese silmad väga erinevad, on leidnud teadlased, et silma arengu protsess on putukatel ja inimestel väga sarnane. Kui me mõistame putuka arengut, siis see aitab mõista inimese arengut ja kui mõni geen osutub mõne organi arengus oluliseks, näiteks silma arenguks, siis meditsiiniteadlased võivad mõista mõne inimese haiguse kujunemist.
Ka jaapani teadlase avastused on jõudnud õpikutesse, mida kasutatakse arengubioloogia õpetamisel kõikjal maailmas.

Pikk ja käänuline teekond

Kõik käesoleva loo peategelased tegid enne Eestisse jõudmist läbi pika ja käänulise tee mitmete ülikoolide ja teaduskeskuste kaudu, kuid kõigi puhul torkab silma, et sel teekonnal tuli lõpuks mängu mõni eestlane.

Näiteks sattus Austraalias elanud Marlon Dumas Eestisse tänu oma naisele ja 2006. aastal Hansapanga asutatud tarkvara inseneri professuurile. "Nad tegid selle ametikoha loomiseks ülikoolile annetuse. [..] Üks mu sõpradest, kes tegelikult otsiski tööd Eestis, nägi seda Hansapanga tarkvara inseneri professuuri reklaami ja ta saatis mulle e-kirjaga lingi ja naerunäo, sest ta teadis, et mu naine on eestlane," meenutas professor.

Ka Ulrike Rohni puhul mängis rolli tema eestlasest abikaasa. "Kohtusime Londonis, ta oli doktorant Londoni Majanduskoolis ja mina olin külalisdoktorant. Peale seda, kui ma olin saanud oma doktorikraadi Saksamaal, sain grandi Eesti Teadusagentuurilt. See on toetus välismaalastele, kes tahavad Eestisse kolida ja ka eestlastele, kes tahavad koju minna tagasi," selgitas professor.

Osamu Shimmi puhul mängis peamist rolli kokkupuude molekulaarbioloog Mart Saarmaga, kes juhtis Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituuti. "See tekitas minus huvi, et Eesti teadlaskond võib olla suurepärane ja siis oli mul mitmeid võimalusi teha koostööd Tartu ülikooli tudengitega Helsingis. Nad avaldasid mulle muljet oma entusiasmi ja tarkusega. Nii et kui mul avanes võimalus tulla Tartusse, siis ma ei kahelnud. Tahtsin uue väljakutse vastu võtta," märkis

Tulla, et jääda

Kõige kauem on selle loo peategelastest Eestis tegutsenud Marlon Dumas, kõige viimasena saabus Shimmi. Kui siia kolimise käivitajaks oli meeldiv tutvus või lausa armastus, siis aitasid otsust kahel juhul kallutada ka spetsiaalsed toetused välismaalt tulijaile, mille sihiks on just tippteadlaste Eestisse meelitamine. Siia jäämiseks on aga lisandunud juba rohkem põhjusi, nagu näiteks suur tähelepanu infotehnoloogia valdkonnale.

"Ma olen alati olnud väga rõõmus suure toetuse üle infotehnoloogiale Eestis ettevõtetes, teaduses ja hariduses. Ma leidsin, et on tore olla osa sellest loost, mida Eesti ehitab infotehnoloogia ümber," sõnas Dumas.

Rohn nentis, et on ainus meediamajanduse ja meedia juhtimise õppejõud Eestis. "Ma ei ütle, et teised inimesed ei tegele üldse sarnaste teemadega, aga sellega kaasneb teatud vastutus uurida meedia juhtimise ja meediamajanduse teemasid selles riigis. Ja tunne, et kui mina sellega ei tegele, siis need teemad jäävad uurimata," viitas professor. Võrdlusena on Saksamaal sadu sama teemaga tegelevaid professoreid.

Samuti kütkestas teadlasi Eesti väiksus. "Suurtes ülikoolides on eri distsipliinide inimesed üsna eraldatud, aga Tartus on kena ja väike kogukond ja ka teiste valdkondade inimestega on üsna lihtne ühendust võtta ja suhelda. Mulle meeldib interdistsiplinaarne lähenemine, kus kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid ja taustateadmisi nagu füüsika, matemaatika või arvutiteadus," viitas Shimi.

Samas nentis Marlon Dumas, et väiksusel on ka omad miinused. "Tahaksin väga palgata rohkem inimesi. Ma võin reklaamida ja reklaamida, aga ma ei leia kandidaate. Minu uurimisgrupp on ainult 12-liikmeline, ma võiksin palgata kohe 20, kui ma oleksin ainult edukam inimeste leidmisel," sõnas professor.

Kui professionaalses plaanis kaaluvad plussid siiski miinused üles, siis ka kultuur ja kliima pole isegi väga erineva temperatuuri ja temperamendiga harjunud peategelastele probleem. Näiteks Dumas naudib enda sõnul eesti talve tuubitades, suusatades ja suitsusaunas käies.

Ka Ulrike Rohnile meeldivad konkreetsed neli aastaaega. "Nüüd on väga ilus, praegu mina ei taha kevadet, praegu ma tahan seda," sõnas professor.